Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
RAHVASTIKUPOLIITIKA ⟩ Igaüks võib sattuda Eesti rahvastiku rahvusvahelisele portreele Järgmisel nädalal algavad Eestis kaks suurt rahvusvahelist rahvastiku-uuringut: Eesti pere- ja sündimusuuring (EPSU) ning vananemis­uuring (SHARE). Mõlema uuringu Eesti-poolne eestvedaja on Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus. Mis uuringutega on tegu ning mida uut loodetakse Eesti rahvastikuarengu kohta teada saada, selgitavad TLÜ rahvastikuteaduse professor Allan Puur ja uuringute projektijuht Tiina Tambaum.
RAHVASTIKUPOLIITIKA ⟩ Janne Lauk: (üle)kilod, mis võiksid muuta mõtteviisi Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud esimese ja neljanda klassi õpilaste kasvu uuringu kohaselt on iga neljas esimese ja iga kolmas neljanda klassi laps ülemäärase kehakaaluga. Probleem suureneb koos vanusega: võrreldes 2015/2016. õppeaasta esimese klassi õpilasi ning samade koolide ja klasside õpilasi kolm aastat hiljem, neljandas klassis, selguski, et selleks ajaks oli ülemäärase kehakaaluga juba kolmandik lastest.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
RAHVASTIKUPOLIITIKA ⟩ Heidi Reinson: kuidas võib peresid «nügida»? (2) Viimasel kümnel aastal on avaliku sektori sekkumise võttena kogunud populaarsust «nügimine» ehk püüd mõjutada inimeste käitumist väikeste muudatuste kaudu erinevate valikute esitlemisel. Nügimine lähtub üldiselt inimese enda eesmärkidest – näiteks soovist toituda tervislikumalt, aga vahel ka ühiskondlikult kasulikest eesmärkidest, nagu maksulaekumiste suurendamine. Nügimine on seejuures oma olemuselt paternalistlik, sest eeldab, et riik teab, mis on n-ö õige käitumine, ja püüab inimesi selle poole suunata.
RAHVASTIKUPOLIITIKA ⟩ Signe Riisalo: lasterikaste perede väärtustamine on oluline (1) Igal teisel Eesti noorel on vähemalt kaks õde-venda, mis tähendab, et ligi pool noorte põlvkonnast kasvab peredes, kus on kokku vähemalt kolm last. Selliseid peresid nimetatakse tänapäeval lasterikasteks peredeks ning paljud neist võtavad osa mõne Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) maakondliku liikmesorganisatsiooni tegevusest. ELPLi jaoks on käesolev aasta eriline: tähistatakse 25 tegevusaasta täitumist. Selle aja jooksul on lasterikaste perede heaks juba väga palju teha suudetud, aga endiselt on ka murekohti. Uurisin rahvastiku- ja perepoliitika eest vastutavalt sotsiaalkaitseministrilt Signe Riisalolt (RE), mida riik plaanib lasterikkuse toetamiseks ja väärtustamiseks ära teha.
RAHVASTIKUPOLIITIKA ⟩ Lea Danilson-Järg: Covid millalgi kaob, aga lapsed jäävad Eesti naised on väge täis. ­Eelmisel nädalal kirjutasin, et Eesti on 27 Euroopa riiki hõlmanud uuringu kohaselt riik, kus peetakse kõige sagedamini ideaalseks kolme või enamat last peres. Ühtlasi leidis kinnitust, et Eesti naised ei tee pelgalt sõnu, vaid ka julgeid tegusid. Kolmandate laste buumist, mis tipnes 2018. aastal, on paar aastat hiljem kujunenud neljandate laste buum – 2020. aastal sündis koguni 34 protsenti enam pere neljandaid lapsi kui 2016. aastal.
RAHVASTIKUPOLIITIKA ⟩ Mark Gortfelder: koroona esimese laine mõju sündimusele oli riigiti erinev Koroonaviirusest tingitud tervisekriisi kontekstis on ühiskonna tähelepanu suunatud esmajoones muutustele suremuses ja see on ka loomulik. Üheks levinud meetodiks on surmade arvu võrdlemine koroonaviiruse levikust mõjutatud ja sellele eelnenud aastate samade nädalate ja kuudega. Samasugust analüüsi saab aga teha ka teise olulise rahvastikuprotsessi, sündimusega. Vaatlengi pandeemia mõju sündide arvule Eestis ja mitmetes teistes riikides.
RAHVASTIKUPOLIITIKA ⟩ Lapsed sünnivad peredesse koroona kiuste Suve hakul avaldas statistika­amet 2020. aasta rahvastikusündmuste andmed, mis ei rõõmustanud. Uusi ilmakodanikke sündis Eestis ligi 900 võrra vähem kui tunamullu ja igavikku lahkus 410 inimest rohkem. Kui sisseränne poleks väljarännet 3782 inimese võrra ületanud, oleks rahvaarv vähenenud negatiivse loomuliku iibe tõttu 2602 inimese võrra, aga nüüd hoopis kasvas ametliku statistika järgi enam kui tuhande võrra.
Tagasi üles
Back