Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
RAHVASTIK ⟩ Ivo Jaanisoo: kodu kättesaadavus on elamupoliitika edu mõõdupuu Avalikkuse huvi eluasemepoliitika vastu oli viimati sama suur vahetult pärast omandireformi. Tollal oli amortiseerunud umbes 30 protsenti kogu Eesti elamufondist ning selle taastamine oleks läinud maksma miljard krooni. Äsja iseseisvuse taastanud riigile polnud see jõukohane. Erastamine suunas majandusliku vastutuse suuresti koduomanikele, kuid väljakutsed on järjepidevalt süvenenud ja vajavad endiselt lahendamist, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osakonnajuhataja Ivo Jaanisoo.
RAHVASTIK ⟩ Teadlaste ideed võivad lahendada ammuse probleemi (1) Juba hulk aastaid on ikka ja jälle olnud juttu sellest, et puudub piisavalt täpne info, kuidas Eesti rahvastik paikneb, kus inimesed tegelikult elavad. Eri hinnangutel on rahvastikuregistri aadress vale viiendikul kuni veerandil inimestest. Kõige enam on sellest räägitud seoses hetkel käimas oleva, algselt vaid registripõhisena kavandatud 2021. aasta rahvaloendusega, mille juurde käib siiski ka seekord küsitlusankeet. Veebipõhine ankeet tuleb kõigil Eesti elanikel täita hiljemalt 22. jaanuariks, õnneks võtab see aega vaid viis minutit. Kuigi elukohaandmete ebatäpsuse probleemi pole senini lahendada suudetud, võib olukord siiski varsti muutuda. Nimelt on riik appi võtnud Eesti ülikoolide parimad teadlased ning uurimisprojekti «RITA Mobiilne elu» raames on peagi valmimas põhjalik ettepanekute pakett, mis uudsetest ideedest tulvil.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
RAHVASTIK ⟩ Ele Russak: Schengeni alalt väljasaatmise protsess täieneb Eestist on kohustatud lahkuma välismaalane, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Euroopa Liidu õigus kohustab liikmesriike eelistama välismaalase vabatahtlikku lahkumist. Selleks määratakse lahkumisettekirjutuses tähtaeg (7 kuni 30 päeva), mille jooksul peab välismaalane omal kulul ja valitud viisil talle pandud lahkumiskohustuse täitma (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7 lg 2).
RAHVASTIK ⟩ Marin Mõttus, Keit Spiegel: Eesti on Eestist palju suurem Suur osa välismaal elavatest eestlastest soovib osaleda Eesti elus ning on valmis panustama Eesti tulevikku aktiivse rahvadiplomaatia kaudu. Riik peab omalt poolt oluliseks toetada ning tunnustada algatusi, mis aitaksid eesti identiteeti välismaal hoida ja tugevdada, kirjutavad välisministeeriumi üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja Marin Mõttus ning välisministeeriumi üleilmse eestluse nõunik Keit Spiegel.
RAHVASTIK ⟩ Sirle Sööt: eestlus Rootsis eile, täna ja homme Igal eestlasel on oma lugu, kuidas võõrsile satutakse, kes õppima, kes tööle. Põhjuseks võib olla ka armastus, kui hõõguva südame ja hulljulgena teise riiki kallima juurde elama siirdutakse. Kui luuakse pere, pole tagasipöördumine Eestisse lühiperspektiivis võimalik. Eestluse hoidmine võõrsil on aga väljakutse ja teadlike valikute tegemine, esmalt iseenda, laste sündimisel ka nende puhul ning juba esimesest elupäevast alates.
RAHVASTIK ⟩ Edukad tööandjad olukorrast tööturul Koroonapandeemia tingitud laiaulatuslikest piirangutest hästi taastuva majanduse tingimustes on hakatud Eestis sagedamini taas rääkima tööjõu nappusest. Seetõttu palusin kolmel silmapaistval Eesti ettevõttel tööturu olukorda hinnata ning rääkida, kuidas neil töötajate värbamine õnnestub. Sõna saavad Eesti Energia töötajakogemuse direktor Kadi Piikov, Eesti turule siseneva Saksa odavjaeketi Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppel ning Coop Eesti kommunikatsioonijuht Martin Miido.
RAHVASTIK ⟩ Alis Tammur: lapse sünd on pere pikaajalise majandusmudeli osa Juba enne vanemahüvitise kehtestamist sündis järgmine laps perre sagedamini siis, kui eelmine oli just umbes kaheaastaseks saanud, kuigi erinevus oli vaevumärgatav. Alates 2005. aastast hakkas aga sellise vanusevahega laste osatähtsus kasvama ning praeguseks sünnib iga kolmas perre lisanduv laps siis, kui eelmine ei ole veel kahe ja poole aastaseks saanud, kirjutab sotsiaalministeeriumi nõunik Alis Tammur.
RAHVASTIK ⟩ Lea Danilson-Järg: vanemahüvitis arvestagu ka suurema perega (2) Tänane vanemahüvitise süsteem on disainitud eelkõige keskmise kasutaja – kahelapselise pere vajadustest lähtuvalt. Kui naine soovib saada järjest rohkem lapsi ning kasutada ka kogu lapsehoolduspuhkust, jääb juba kolmanda lapse vanemahüvitise aluseks olev palk enam kui seitsme aasta tagusesse aega, neljanda lapse puhul aga enam kui kümne aasta taha, mis tähendab suurt rahalist kaotust, kirjutab rahvastikupoliitika toimetaja Lea Danilson-Järg.
Tagasi üles
Back