INTERVJUU ⟩ Rainer Saks: nüüd jääb Venemaa sõprusest väheks. Küllap Iraani juhid ka kahetsevad

Julgeolekueskpert Rainer Saks ütleb, et Eestil tuleks katsuda panustada, et Euroopa Liidul oleks tulevikus Lähis-Ida protsessides mingisugune arvestatav mõju. Parim, mida meie oma huvides teha saame, on jätkata Ukraina toetamist. Foto: Mihkel Maripuu

Järgmisel päeval, pärast seda, kui kukkus kell USA presidendi Donald Trumpi antud ultimaatumil Iraanile, et viimane loobuks tuumarelva ehitamisest, ründas Iisrael Iraani tuumarajatisi. Julgeolekuekspert Rainer Saks arutleb intervjuus selle sündmuse mõjude ja selle üle, kuidas see võiks kanduda Venemaa sõtta Ukrainas. Eestil ei tasuks asja tema sõnul siiski liiga isiklikult võtta.

Tulen tagasi selle juurde, et kuidas see küll Venemaale kasuks võiks olla. Siin ikkagi peetakse silmas seda, et kui see tähelepanu kaob ära, USA tähelepanu kaob ära Ukrainalt.

See võimalus on olemas, et kui sõda läheb väga pikaajaliseks. Ta ei saa väga palju mastaapsemaks minna, see jääb õhusõjaks, sellepärast, et kui Iraan ei suuda käivitada hezbollah'd, siis ta ei pääse lihtsalt Iisraeli territooriumile ligi. Ja see jääb siis sellisel juhul õhusõjaks. Siin on küll Iisraelil selge eelis, kuigi õhusõda on väga kallis. Siis võib-olla tõesti ühel hetkel võib USA suunata kogu oma sõjalise tähelepanu Iisraelile.

Aga siin see teine pool on see, et USA ei ole seni Ukrainale andnud mitte mingisuguseid vahendeid, mida nagu võiks eeldada... Peale nende ühtede droonivastaste rakettide, mis ei ole ka tegelikult, ütleme, ellujäämise seisukohast Ukraina jaoks nagu kõige kriitilisema tähendusega ja mis liikusid Iisraeli. Jällegi siin, vähemalt poole aasta või ütleme kuni selle aasta lõpuni ma ei näe sellist probleemi, mis võiks tekkida Ukrainale nagu tõsiselt. USA abi on tähtis, aga selle osakaal on kogu aeg kahanenud ja eks neid lennukeid ja muid rakette ei ole USA ju otseselt Ukrainale siiamaale tarninud.

Mida Putin praegu ootab, mida ta arvab sellest või loodab saada?

Tal ei ole suurt midagi muud teha, kui keskenduda sõjale. Sõjale Ukrainas ja eks nad üritavad tõenäoliselt seal ka midagi välja nuputada Kremlis, et kas nad saavad kuidagi moodi sellesse mängu niimoodi sekkuda ja sisse tulla, et neil tekiks üldse mingi roll selles. Aga ma ei oska seda kuidagi muud moodi ette näha, kui see, et nad annaksid mingi väga selge konkreetse lubaduse ja ka täidaksid selle. Et kuidagi nii aitaks likvideerida Iraani tuumapommiprogrammi. See kõik on väga hüpoteetiline, ma ei usu, et USA ja Iisrael praegu on valmis minema pikaajalist närvidemängu mängima, kus üksteist üritatakse alt vedada, nagu Venemaa siiamaale teinud on. Ma arvan, et Venemaa sellesse mängu siia praegu otsustavalt sekkuda ei suuda.