:format(webp)/nginx/o/2024/02/06/15870878t1h2dd8.jpg)
Järgmisel päeval, pärast seda, kui kukkus kell USA presidendi Donald Trumpi antud ultimaatumil Iraanile, et viimane loobuks tuumarelva ehitamisest, ründas Iisrael Iraani tuumarajatisi. Julgeolekuekspert Rainer Saks arutleb intervjuus selle sündmuse mõjude ja selle üle, kuidas see võiks kanduda Venemaa sõtta Ukrainas. Eestil ei tasuks asja tema sõnul siiski liiga isiklikult võtta.
Tulen tagasi selle juurde, et kuidas see küll Venemaale kasuks võiks olla. Siin ikkagi peetakse silmas seda, et kui see tähelepanu kaob ära, USA tähelepanu kaob ära Ukrainalt.
See võimalus on olemas, et kui sõda läheb väga pikaajaliseks. Ta ei saa väga palju mastaapsemaks minna, see jääb õhusõjaks, sellepärast, et kui Iraan ei suuda käivitada hezbollah'd, siis ta ei pääse lihtsalt Iisraeli territooriumile ligi. Ja see jääb siis sellisel juhul õhusõjaks. Siin on küll Iisraelil selge eelis, kuigi õhusõda on väga kallis. Siis võib-olla tõesti ühel hetkel võib USA suunata kogu oma sõjalise tähelepanu Iisraelile.
Aga siin see teine pool on see, et USA ei ole seni Ukrainale andnud mitte mingisuguseid vahendeid, mida nagu võiks eeldada... Peale nende ühtede droonivastaste rakettide, mis ei ole ka tegelikult, ütleme, ellujäämise seisukohast Ukraina jaoks nagu kõige kriitilisema tähendusega ja mis liikusid Iisraeli. Jällegi siin, vähemalt poole aasta või ütleme kuni selle aasta lõpuni ma ei näe sellist probleemi, mis võiks tekkida Ukrainale nagu tõsiselt. USA abi on tähtis, aga selle osakaal on kogu aeg kahanenud ja eks neid lennukeid ja muid rakette ei ole USA ju otseselt Ukrainale siiamaale tarninud.
Mida Putin praegu ootab, mida ta arvab sellest või loodab saada?