AK ⟩ Vahur Laiapea: kes on süüdi? (3) Koolipõlves nägin pealt vastikut ja valusalt meelde sööbinud juhtumit. Minust paar aastat vanema klassi poisid panid kooli tualettruumis põrandale pikali oma klassivenna. Klassivend jäi sellele räpasele põrandale, sest ei suutnud tõusta. Tõusta ei suutnud ta sellepärast, et oli põdenud lastehalvatust ja liikus vaevaliselt – jah, küll omadel jalgadel, ent ennast maast püsti ajada ta kärbunud lihaste abil ei suutnud. Tema klassivennad teadsid seda. Mõned neist lõbustasid ennast, vaadates poisi abituid katseid end alandusest püsti ajada. Alandusse langesid ju tegelikult need, kes ta pikali panid, aga see on ühe teise loo teema.
AK ⟩ Jüri Reinvere: õpime soomlastelt elutervet egoismi (7) Soomlastel ja eestlastel on omamoodi huvitav suhe: meil on väga vähe ühist, kuid ometigi oleme üksteisega tihedalt seotud. Me ei jaga omavahel eriti kombeid, kööki, maailmavaadet ega ka seda kirjut paletti, millest elu üldiselt koosneb: laste kasvatamine, töömaailm, karjääri tegemine, vananemine. Ometigi on sidemed kahe rahva vahel äärmiselt tihedad. Nii tihedad, et soomlased kipuvad neid ainsaks pidama ja on tavaliselt korralikult üllatunud, kui selgub, et eestlastel on kontakt ka Inglismaa või Saksamaaga. Ja ikkagi on tegemist kahe rahvaga, kelle omavaheline side on midagi unikaalset. Vähemalt mina pole midagi analoogilist kusagil maailmas kohanud.
Enn Tarto: kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta (35) Protestiaktsioonid Venemaal ja Valgevenes näitavad, et vabadus ja demokraatia ei ole midagi iseenesestmõistetavat. Inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete nimel tuleb olla valmis seisma kogu aeg. Selles intervjuus räägib Enn Tarto, kes oli üks aktiivsemaid Eesti taasiseseisvumise eest võitlejaid ja Balti apelli koostajaid, kuidas nägi välja tema võitlus Nõukogude okupatsioonirežiimi vastu. Lisaks selgub, mida arvab Enn Tarto praegusest päevapoliitikast ning mis mõtteid tekitab temas arendustegevus Patarei vangla ümber.
AK ⟩ Tarmo Soomere: eeskuju ehk iseend muutes muudame maailma (1) Eeskuju kategooria on üks selliseid mõisteid, millele ei ole – ka teoreetiliselt – võimalik anda ühest määratlust. See on nagu ilu, mis on alati vaataja silmades. Kindlasti kuulub selle kategooria juurde veel vähemalt üks kaasteeline. Tavatähenduses mõeldakse rohkemat, sageli arvestatavat osa ühiskonnast. Mis tähendab, et kaudselt on mängus mitmed maailmad: paljude inimeste mõttemaailmad ja väärtusruumid.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
Mis on ühist ahvil, papagoil ja balletikooli õpilasel? Postimehe lugejad on taibukad ja lahendasid pealkirjas toodud mõistatuse muidugi kohe ära. Alljärgnevalt tuleb tõepoolest juttu ahvimisest, mida lisaks ahvidele õpivad suurepäraselt valdama ka kõnet imiteerivad linnud, treeneri liigutusi jäljendavad õpilased ja professori loengul esimese haigutaja järel teisedki justkui iseenesest haigutama hakkajad (või haigutust tahtejõuga alla suruda püüdjad). Rääkimata lemmikmeeskonna ründaja löögiasendit automaatselt peegeldavast fännist tribüünil, kui tema iidolil on tekkinud skoorimisvõimalus (jalgpall pole selles mõttes parem kui seks, sest ka seksuaalkäitumises on vastukajal oma koht).
AK ⟩ Jelena Skulskaja essee: miks ulme alati tõeks osutub Mulle ei meeldi ulme. Alati kui sellest juttu tuleb, meenuvad mulle Viktor Šklovski – teadlase, kes oli igasuguse õpetuse suhtes võimalikult irooniline – sõnad, et kõige primitiivsem ja lihtsam on kirjeldada väljamõeldut. Kuid kui see väljamõeldis saab tõeks, siis jooksevad mööda nahka külmavärinad: võib-olla juhib keegi ülevalt mitte ainult meie tegelikkust, vaid ka kujutlusvõimet, näidates meile igapäevaelu kõrbes miraaže – visandeid tulevikust.
Mart Laidmets: Õigushariduse kvaliteedist Ühed kurdavad, et vundament laguneb, kuna betoonivalamisele ei pööratud piisavalt tähelepanu. Teised teavad, et elevanti ainult londi või kõrvade järgi kirjeldades saab omamoodi tulemuse. Need ja paljud teised metafoorid kõlasid 11. juunil konverentsil «Eesti õigushariduse tulevik». Teravalt paistis välja ka igihaljas vastuolu praktikute ja teoreetikute vahel, mistõttu on mõistetav, et pakutakse erinevaid lahendusi küsimusele, kas riik peaks õigusharidusse senisest enam regulatiivselt sekkuma või mida üldse tuleks muuta.
AK ⟩ Marju Kõivupuu essee: Suveusku eestlane Eestlane on kindlasti suveusku. Kuidas teisiti seletada seda, et juba väheke pärast jõule ja aastavahetust hakkavad ilmuma ajalehtedes pikad ja põhjalikud prognoosid, mis püüavad ennustada saabuva suve ilmu – enam-vähem nii nagu sajandeid tagasi, kui taluperemees härmatise, hangede kõrguse või parte vahele visatud kõrte arvu järgi püüdis ennustada tuleva suve viljasaaki. Meedias saavad sõna ilmatargad Eesti erinevatest nurkadest, kellest igaüks teeb lühemaid või pikemaid ilmaprognoose oma aastatepikkustele meetoditele, tähelepanekutele ja kogemustele tuginedes.
Tagasi üles
Back