27.11.2021, 16:25KULTUURIS KUUM ⟩ Merle Karusoo: eesti keele õpetamine Narvas on julgeolekuküsimus (2) Merle Karusoo etenduses kõnelevate Ida-Viru eesti keele õpetajate jutust koorub välja nende ületöötamine, et keelekümblus ei toimi ja et vene koolides on eesti keelt kõigest kaks tundi nädalas.
27.11.2021, 00:02PM Nädal ⟩ Holger Mölder: uued sõjad uuenevas maailmas – hübriidsõjad tõejärgsel ajastul (8)
27.11.2021, 00:02AK ⟩ Martin Ehala essee: vööriga lainele vastu (5) Elu võib olla määramatu. Sattuda Nõukogude armeesse, võõrkeelsesse keskkonda, milles valitsevatest reeglitest ja suhetest pole sul aimu, üksi võõraste meeste hulka, kes on omavahel hästi tuttavad ja tunnevad end mugavalt ja ülbelt; olla paljaks aetud pea ja hõõruvate saabastega, ilma jäetud peaaegu igasugusest vabadusest, välja arvatud unenägudes, ja alluda käskudele, ka kõige rumalamatele, ilma vastuvaidlemise võimaluseta.
27.11.2021, 00:02AK ⟩ EKI keelekool: kui hääl on kole Kõneleja hääl võib mõjutada kuulaja hoiakuid kõneleja enda ning tema sõnumi suhtes. Hääle meeldivuse ja kõneolukordade seostest kirjutavad Eesti Keele Instituudi kõneakustika ja -taju uurijad Hille Pajupuu ja Rene Altrov.
27.11.2021, 00:01AK ⟩ Marek Strandberg: kolm kildu rohepöördest (18) Vaatamata kindlatele teadmistele selle kohta, et inimkond mõjutab Maa kliimat märkimisväärselt, ei ole sellest teemast saanud koolihariduse mõttes keskne küsimus, mis oleks 29 aasta vältel andnud inimestele uuema vaate maailmale.
27.11.2021, 00:01AK ⟩ Mihkel Kangur: Glasgow’ kokkulepped tehti lödid (5) Glasgow’ kliimakonverents on lõppenud. Kahjuks ei ole selle tulemuste kohta öelda midagi positiivset. Väga paljuski korrati seda, milles oli juba varem kokku lepitud. Ühtegi olulist kokkulepet realistliku tegevuskava kohta, mis viiks olukorrani, kus meie koduplaneedi keskmine temperatuur ei tõuseks võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga rohkem kui 1,5 kraadi kõrgemaks, ei sõlmitud, kirjutab ökoloog Mihkel Kangur.
27.11.2021, 00:00Laupäevanovell ⟩ Veiko Märka «Une-Mati ja Ärka-Kati: sajandi armastuslugu» Vist ühtegi olevust ei ole visuaalselt nii valesti kujutatud kui Une-Matit ning tema Soome ametivenda Nukku-Mattit. Google’i piltidel on nad tavaliselt kentsaka suure sinise või punase mütsiga, erksavärvilises mundris ning erakordselt väikest kasvu. Tegelikult on Une-Mati tavaline, veidi alla keskmise kasvu keskealine mees tagasihoidlikus hallis, veidi kulunud ülikonnas. Lääpa tallatud, kuid muidu tervete kingadega ja kiilanenud paljakuga pealael, mida ta mõnikord ülikonnaga sama värvi baretiga varjab. Pole ta paks ega peenike, ehkki kõht natuke lotendab. Erilised tundemärgid puuduvad.
20.11.2021, 00:02Laupäevanovell ⟩ Olev Remsu «Spiraal saias» «Elutants» on Postimehe AK uus rubriik, milles hakkame avaldama kodumaiste autorite lühikesi ilukirjanduslikke tekste, populariseerimaks kaasaegset eesti kirjandust. Sel korral kirjutab Olev Remsu müstilisest juhtumist, mis leidis aset ajakirjandusmaja kuuendal korrusel.
20.11.2021, 00:02AK ⟩ Viguriga kaardid: vajadus alternatiivsete energiaallikate järele kasvab Üle poole sajandi on Eesti elektrienergeetika põhinenud põlevkivil. Tänaseks on selge, et pruunist kullast elektri tegemine pole just kõige parem mõte ja vaja on leida alternatiivseid energiaallikaid.
20.11.2021, 00:02AK ⟩ EKI keelekool: alfast oomegani Alfatest, gammaosake, lambdaandur, oomegarasvhape. Kreeka tähtedest eesti sõnavaras räägib Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Sirje Mäearu.
20.11.2021, 00:02AK ⟩ Jelena Skulskaja essee: miks mängib terve maailm kalmaarimängu? Neile, kes pole näinud seriaali «Kalmaarimäng»: sadadele võlgadesse mässitud, elatisest ilma jäänud inimestele pakutakse rikastumist. Selleks tuleb justkui naasta lapsepõlve ja meenutada õues mängitud mänge. Nõusolek osalemiseks tähendab automaatselt valmisolekut surra – igas järgmises mängus kaotajad tapetakse. Osalejate arv väheneb ja auhinnafond aina suureneb...
20.11.2021, 00:01AK ⟩ Kollektiivne putinlik majandamine ehk Kuritegeliku jõugu anatoomia (1) Maineka briti ajakirjaniku Catherine Beltoni raamat Venemaast tõstab Vene-käsitluse uuele tasemele, näidates samas ka lääne korruptsiooni ja rahaahnust.
19.11.2021, 21:35Tiiu Kuurme: miks me seda teistele teeme? (14) Vaimne tervis kui üldriiklik probleem võiks panna küsima eesti suhtluskultuuri järele. Meil on palju vaimu närvutavaid suhtlusmustreid, mis otse ei tapa, aga söövitavad hinge ja vähendavad elujõudu. Tuleks mõelda, mida teisiti teha, kirjutab kasvatusteadlane Tiiu Kuurme.
13.11.2021, 01:05Ago Samoson: riiki peaks pidevalt kraadima (10) Molekulide valemeid võib kasutada ka sotsiaalsete protsesside puhul. Isegi kui parameetrite arvuline mõõtmine on keeruline, võimaldavad seaduspärasused ennustada ühiskondade toimimist, kirjutab TTÜ küberneetika instituudi juhtivteadur, füüsik Ago Samoson.
13.11.2021, 00:02AK ⟩ Toomas Kiho essee: Narva – Okasroosike (2) Kõndides mööda Narva vanalinna tänavaid, ei saa kuidagi lahti peaaegu füüsilisest, ilmutuslikust tundest, mis voogab läbi jalataldade ja silmapõhjade ajusse, mõistmisse: et kohe-kohe kargavad maa alt välja sinna peidetud hoonete keldrid ja niisama äkki tõusevad üles seinad, katused ja korstnad. See on nagu koidueelne viimane uni – unenägu on lõppemas. Vana Narva on kuskil siinsamas olemas ja just-just valmis ellu ärkama. Mõtteline vibunöör on tõmmatud pingule ja kohe vabaneb ta pingest. Meie silme ette kerkib barokne pärl oma igikestvas ilus.
13.11.2021, 00:00AK ⟩ Elutants: Kristina Viina novell «Paast» Veeklaas kukkus käest põrandale kildudeks, osa tükke hüppas köögikapile ja nõuderestile kahvlite ja nugade vahele. Pliidi all küdes tuli, raual podises õhtusöök. «Emme! Miks siin nii palju vingu on?» jooksis Mirjam käega suud kinni hoides tuppa.
13.11.2021, 00:00AK ⟩ EKI keelekool: muutuv keel ja murdekeel (3) Meie keelde tekib pidevalt uusi sõnu, osa aga vajub unustusehõlma. Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Mari Kendla arutleb selle üle, kuidas keelelises virvarris mitte unustada ka oma esivanemate keelt.
6.11.2021, 00:02AK ⟩ Karl Õiger: Eestis on huvitavaid ehitisi kahjuks väga vähe püstitatud (1) Kui arhitekt käe vabaks laseb, võib ka inseneridelt huvitavaid ja erakordseid konstruktsioone oodata, kirjutab ehitusinsener ja emeriitprofessor Karl Õiger.
6.11.2021, 00:01AK ⟩ Inimõiguste kriitik: «Tasuta wifi pole inimõigus» (1) Lääne hegemoonia murenemine nõrgendab inimõiguste positsiooni. Hiina ja Venemaa ignoreerivad neid ning nende varjus paljud väiksemad riigid. Läänes on äärmuslased mõlemal tiival valmis põhiõigused üle parda heitma, tõdeb briti politoloog Stephen Hopgood.
6.11.2021, 00:01AK ⟩ Martin Ehala: inimõigused uue maailmakorra koidikul (9) Võitlus sotsiaalse õigluse eest on loonud õhkkonna, milles ei tundu enam ebaloomulik rikkuda kõrgemate eesmärkide saavutamise nimel inimõigusi, kirjutab arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala.
6.11.2021, 00:01AK ⟩ Demokraatiaorganisatsiooni juht näeb demokraatia kohal musti pilvi (9) Demokraatia areng üle maailma teeb vähikäiku, kuid leidub ka positiivseid märke, nendib rahvusvahelise demokraatiaorganisatsiooni International IDEA peasekretär Kevin Casas-Zamora.
6.11.2021, 00:00AK ⟩ Paavo Matsin: kas eestlased on raamaturahvas? Sattusin kunagi Tallinna kaubamaja juures oleva Radissoni Sky baari ja tegin ajaviiteks paar pilti. Hiljem pildistatut vaatama hakates oli mu imestus suur, kui märkasin, et ühes kohas on Tallinnas nagu päris pirakas püramiid! Hetk hiljem sain aru, et see on rahvusraamatukogu hoone. Möödunud nädalast läks see üpriski oluline, aga võrdlemisi amortiseerunud maja lõpuks remonti ja avatakse uuesti eeldatavasti alles 2026. aastal.
6.11.2021, 00:00AK ⟩ Aimar Ventseli essee: kas tänapäeva noorus on vasakpoolne? (9) Mõnda aega tagasi küsis üks Eesti väljaanne minult, kas saaks kirjutada neile loo sellest, miks noortekultuurid on vasakpoolsed. Ma sain teemast valesti aru: nimelt et minult küsiti, kas tänapäeva noorus on vasakpoolne. Lõpuks sain oma veast aru ja kirjutasin artikli noortekultuuridest. Aga see algne teemapüstitus jäi painama. Kas tänapäeva noored on vasakpoolsed?
6.11.2021, 00:00AK ⟩ EKI keelekool: terminitöö väljakutsed ja võimalused info- ja digiajastul Elame ajal, mil uued teadmised, tehnoloogiad ja valdkonnad arenevad kiiremini kui kunagi varem. Kõik see mõjutab ka keelt ja eriti oskuskeelt. Eesti Keele Instituudi juhtivterminoloog Ülle Allsalu arutleb terminitöö muutuva sisu üle.
30.10.2021, 00:01AK ⟩ Alexander Lott: Hiina püüab end merel Taiwani arvel kehtestada Liitlaste sõjalised õppused Ida-Aasia vetel ja neid saatvad teated Hiina sõjalennukite sisenemisest Taiwani õhukaitsevööndisse näitavad, et pinged Lõuna-Hiina mere regioonis on taas tõusnud. Hiina mõjuvõimu kasv ja sellega kaasnevad muutused jõudude tasakaalus on toonud kaasa selle, et Eesti olulisima liitlase Ameerika Ühendriikide kaitsepoliitika teravik on kandunud Lähis-Idast ja Euroopast üle Lõuna-Hiina mere piirkonda. Üha enam panustab sealsetesse merendusoperatsioonidesse ka Suurbritannia.
30.10.2021, 00:01AK ⟩ Tehisintellekt astub psühhiaatrite varjust välja inimesi ravima (1) Tehisintellekt, masinaõpe, digitaalne fenotüpiseerimine ehk tunnuste järgi klassidesse jagamine, chatbot-tehnikad (juturobotid), virtuaalne terapeut – kõik need on osad nüüdisaegsete psühhiaatrite ehk kohutavaimast õudusunenäost. Need on osad «robotitest», mis ühel päeval võivadki asendada psühhiaatreid. Psühhiaatriat peetakse tänini pigem «kunstiks» ja seda suurel määral just seetõttu, et selles vallas on diagnoosimisel üsna vähe kasutusel diagnostilisi biomarkereid ning paraku napib ka teaduslikku asjatundlikkust. Psühhiaatrid seisavad silmitsi uue reaalsusega: võimsa ja kiire tehnoloogilise revolutsiooniga.
30.10.2021, 00:00New Scientist ⟩ Aina realistlikumaks muutuv häälesüntees petab paljudel juhtudel ära nii nutikoduabilisi kui ka inimesi (1) Teadlastele teeb üha enam muret süvavõltsingu tarkvara, mida kasutatakse fotode või videote muutmiseks, et «kleepida» näiteks ühe inimese nägu teise külge. Selline vabalt kättesaadav konkreetsete inimeste häält jäljendav tarkvara annab tulemusi, mis võivad tüssata nii inimesi kui ka nutikoduabilisi.
