LOODUSFOTO ⟩ Metsvint on häälekas lind

Isane metsvint on värvika sulestikuga, emaslind tagasihoidlikult hall. Foto: Rein Kuresoo

• Metsvindid pesitsevad peaaegu igasugustes metsades.

Kogu aprillikuu jooksul pauguvad kõik meie metsad metsvindi resoluutsest laulust. Eestlase kõrvale on see läbi aegade kostnud kui «siit-siit-siit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk!». Umbes nii kõlab tegelikult vaid üks kuuest sarnasest lauluvariandist, mida metsvindid kasutavad.

Metsvint on lauljana järjekindel nagu peavalu – ta võib üht ja sama fraasi korrutada vabalt oma 500 korda tunnis. Flandrias korraldatakse keskajast saadik puurivintide lauluvõistlusi, kus kõige agaram metsvint põrutas susk-e-wiet’e (nõnda kõlab «pirrutikk» flaamlase kõrvadele) 1278 korda. See tõi kaasa dopinguskandaali: leiti, et agara lauliku omanik oli metsvindile testosterooni manustanud. 2002. aastal keelustati vinkenzetting (nii kutsuti vintide lauluvõistlust flaami keeles) kõigil neil aladel, kus seda pole traditsiooniliselt harrastatud.

See jutukas pirruvaht on Eesti lindudest kõige arvukam. Metsvindid pesitsevad peaaegu igasugustes metsades, õieti peaaegu kõikjal, kus vähem või rohkem puid kasvab. Üksnes kõige tihedamad padrikud ei tundu neile sobivat. Praegu on metsades veidi vaiksem aeg, sest metsvindi emaslinnud istuvad juba pesadel ning isaslinnud ei pea enam nii agaralt territooriumi kuulutama.