Skip to footer
Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

RAINER SAKS Trump andis ära igasuguse initsiatiivi Ukraina sõja lõpetamises (31)

Donald Trump
  • Euroopa Liit üritab uute sanktsioonidega piirata Vene varilaevastiku tegevust.
  • Ukraina president üritab pakkuda USA-le võimalusi uuteks tehinguteks kahe riigi vahel.
  • Täna öösel sai seal droonirusude langemise tagajärjel elumajale vigastusi viis inimest.

Lääne meedias järgnesid eilsetele USA teadetele üsna ühesed hinnangud, et USA president taganes oma senistest nõudmistest Venemaale kehtestada viivitamata relvarahu, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.

Samal ajal levitatakse meedias Euroopa riikide ametnike väidetavaid anonüümseid kartuseid, et president Trump lepib midagi Venemaaga kokku ja teistpidi, et president Trump otsustab kõnelustelt lahkuda. «Hirmunud» Euroopa Liit kiitis heaks 17. Venemaa vastase sanktsioonide paketi, mis on sihitud peamiselt Venemaa varilaevastiku tegevuse piiramisele. Euroopa näitas sellega, et läheb oma poliitilise liiniga edasi.

USA riigisekretär võttis kommunikatsiooni Venemaa agressiooni teemal riigis enda kätte. Senati komitees esinedes teatas ta, et USA ei ole lõpetanud relvatarneid Ukrainale ning üritab Ukraina palvetele pidevalt lahendusi leida. Riigisekretäri hinnangul on läbirääkimiste suurim probleem territooriumite küsimuses, kus kummalgi poolel ei jätku sõjalist jõudu oma eesmärkide saavutamiseks, kuid kokku leppida ei suudeta. Riigisekretäri sõnul ootavad nad ära Venemaa ettepanekud tulevahetuse lõpetamiseks, et paremini aru saada Venemaa juhtide kavatsustest laiemate rahuläbirääkimiste asjus.

Riigisekretäri sõnul ootavad nad ära Venemaa ettepanekud tulevahetuse lõpetamiseks, et paremini aru saada Venemaa juhtide kavatsustest laiemate rahuläbirääkimiste asjus.

Ukraina president rõhutas samal ajal, et ollakse valmis uuteks otsekohtumisteks Venemaa esindajatega ning avaldas soovi, et USA ei lahkuks läbirääkimiste protsessi juurest. Ukraina president üritab pakkuda USA-le võimalusi uuteks tehinguteks kahe riigi vahel, üritades niimoodi kasvatada huvi kahepoolsete suhete arendamiseks. Eile avaldati meedias, et oma kirjas USA presidendile tegi Ukraina president mitu ettepanekut ühiseks tegevuseks majanduse valdkonnas.

Kokkuvõttes saavad kõik aru, et USA president andis ära igasuguse initsiatiivi Ukraina sõja lõpetamise protsessis. Sellest saavad aru ka USA administratsiooni juhid ning ilmselt ka president Trump ise. New York Times järeldab USA presidendi (suhteliselt) nappide sõnavõttude põhjal ja Euroopa anonüümsetele ametnikele tuginedes, et president Trump loobus koos Euroopaga sanktsioonide kehtestamisest, kuna soovib rahuprotsessist väljuda ning asuda tegema Venemaa majandustehinguid. USA presidendi senine tegutsemine ei osunda, et selline tegevusplaan võiks lähiajal realiseeruda.

Euroopa Liit kehtestas sanktsioonid kolme Vene relvajõudude üksuse vastu, keda süüdistatakse keemiarelva ettevalmistamises ja kasutamises Ukrainas. Otsest mõju nendel sanktsioonidel ei ole, kuid tegemist on väga märgilise sündmusega, millega Venemaa tunnistab keemiarelva kasutamist täiesti ametlikult.

Õhurünnakutest

Vene armee jätkab igal ööl rünnakuid Iraani droonidega. Rünnakute taktika on muutunud ning enamik droone kontsentreeritakse ühe sihtmärgi ründamiseks. Varasematel aastatel üritati rünnakute laia geograafiaga Ukraina õhukaitset desorienteerida ja laiali venitada. Uuel taktikal on veel palju muidki aspekte, aga selle kohta leiab palju kirjeldusi teistelt blogijatelt. Kokkuvõttes on viimase kahe kuu jooksul droonirünnakute tulemuslikkus kasvanud. Sellegipoolest ründab Vene väejuhatus peamiselt suuri tsiviilobjekte ehk linnasid, mis tähendab, et sõjategevusele olulist mõju need rünnakud vähemalt lähemal ajal ei saavuta. Täna öösel toimunud droonirünnaku tulemusel kadus osas Sumõ linnas elektrivarustus ja puhkes paar tulekahju. Inimohvritest teateid ei ole. Igal öösel suunatakse mõned droonid Kiievi piirkonda. Täna öösel sai seal vigastusi viis inimest droonirusude langemise tagajärjel elumajale.

Täna öösel oli teateid Ukraina droonide lendamisest nii Venemaal kui okupeeritud Krimmis. Tegemist ei olnud mastaapse rünnakuga, nagu neid toimus mai alguses. Esialgu on teavet ainult ühe pooljuhte tootva tehase ründamisest Venemaa lääneosas Orjoli oblasti aladel.

Olukorrast rinnetel

Rinnetel on Vene armee pealetungi tempo püsinud eelnevate nädalatega võrreldes samal tasemel.

  • Kurski/Sumõ/Belgorodi suunal ei ole Vene armee pealetungi intensiivsus kasvanud ning lahingud piiriäärses vööndis kestavad ilma suuremate muutusteta.
  • Harkivi suunal kestavad positsioonilahingud, peamiselt Vovtšanski linna põhjaosas.
  • Kupjanski suunal on Vene üksuste pealetung olnud juba kuu aega järjest väga madala intensiivsusega. Ainus seletus saab olla Vene väejuhatuse käsutuses olevate reservide nappus. Näib, et reservid on rakendatud Lõmani-suunaliseks pealetungiks ning rünnakud selles piirkonnas on kogu aeg kõrge aktiivsusega. Edasi liikuda Vene üksustel eile ei õnnestunud. Reserve on ilmselt saadetud ka Siverski linna suunale ning järjest rohkem on selles rindelõigus aktiivsete rünnakutega päevi. Eile positsioonides muutusi ei olnud.
  • Bahmuti piirkonnas kestavad aktiivsed rünnakud Tšassiv Jari linnas ja selle ümbruses. Toretski linnas käivad ägedad linnalahingud. Kogu piirkonnas suuri muutusi vägede paiknemises ei ole.
  • Vene armee peamine pealetungi suund on jätkuvalt Pokrovski linna ümbruses ning Donetskist edela sihis. Umbes pooled Vene väejuhatuse alustatud rünnakutest toimuvad selles piirkonnas. Eilsed rünnakud Vene vägedele edu ei toonud.
  • Lõunarindel toimusid vähesed luurelahingud Orihhivi asula suunal, mujal olid Vene üksused passiivsed. Ukraina merevägi avaldas uued videod järjekordsetest Ukraina droonirünnakutest gaastootmise platvormidele Mustas meres, kuhu Vene armee paigaldab oma jälgimisseadmeid. Varasematel aastatel on rünnakuid Mustal merel taoliste sihtmärkide pihta toimunud Ukraina eriüksuste mehitatud dessantide osalusel. Nüüdsed rünnakud näivad olevat sooritatud juba ainult mehitatama mere- ja õhudroonide abiga. Mustale merele paigutatud jälgimisseadmed võimaldavad Vene armeel ja mereväel kergemini avastada mehitamata mere- ja õhuvahendite liikumisi ida suunal. Nende seadmete hävitamine on seega Ukraina edukate meredroonide rünnakute eelduseks. Nii ei olegi imestada, et Vene armee pidevalt taastab neil mereplatvormidel oma jälgimissüsteeme ning Ukraina armee järjepanu hävitab neid.​
Kommentaarid (31)
Tagasi üles