AEGRUUM ⟩ Moodne saab olla mitmeti. Kikkis katusega majad

1930ndatel levis see eriti järsu katusega majatüüp Pärnust ka mujale Pärnumaale. Ju siis rahvale meeldis ja lisaks usaldati tolleks ajaks juba kuulsust kogunud Olev Siinmaa head maitset. Pildil Pikk tänav 2 elamu Sindis. Foto: Urmas Luik

1930ndate alguses, kui moodsad valged kastid tundusid paljudele veel liig mis liig, kavandas Olev Siinmaa Pärnu rannarajooni  rõhutatult kõrge viilkatusega väikeelamuid, kirjutab arhitektuuriajaloolane ja muinsuskaitsja Oliver Orro.

Eestisse jõudis 1930ndatel üks tõeline moeröögatus, nimelt hakati ühtäkki ehitama lamekatusega funktsionalistlikke maju. Tõsi, Eestis tehti enamasti tegelikult siiski kaldega plekk-katus, sest päris lamedaid katuseid ei osatud meil veel vettpidavaks saada, kuid need ehitati nüüd nii madala kaldenurgaga, et näisid eemalt ikkagi lamekatusena.

Oli selge, et selline radikaalne lähenemine ei sobinud igaühele, maarahvas kutsus linnasakste peeneid villasid narritavalt kingakarpideks või suhkrutükkideks. Olid ju need lisaks kandilisele olemisele veel tihtilugu ka ehmatavalt valgeks võõbatud, erinedes ka selle tõttu traditsioonilisematest hoonetest, mida tavaliselt nii heledaks ei värvitud. Ja ega uus mood linnaski kõigile meeldinud.