:format(webp)/nginx/o/2022/09/21/14847610t1hc599.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/19/16857188t1h9c23.jpg)
- Venemaa president esitas küll sisuliselt oma senise positsiooni, kuid palju hägusemalt.
- Venemaa jaoks on USA hoidmine kontrollitavas läbirääkimiste keskkonnas oluline.
- Venelastele on tähtis, et inforuumis domineeriks arusaam nende totaalse üleoleku kohta.
USA ja Venemaa riigipeade telefonikõne toimus kokkulepitud ajal. Ootuspäraselt teatas president Trump, et kõne läks hästi ja oli suurepärane. USA presidendi sõnul alustavad Ukraina ja Venemaa viivitamatult kõnelusi tulevahetuse lõpetamiseks, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.
Lisaks teatas president, et Venemaa soovib USAga kaubelda ja kui kasulik see oleks mõlemale poolele. USA president ütles ühtlasi, et informeeris oma kõneluse tulemusest Ukraina presidenti.
USA presidendi kommentaari põhjal võib öelda, et Venemaa president esitles vaherahu protsessina Istanbuli kõnelustel Ukrainaga kokkulepitud tegevusi. Mäletatavasti pidid mõlemad pooled esitama oma nägemuse selle kohta, kuidas relvarahu jõustatakse ning monitooritakse ning et toimub vangide vahetus. Selle protsessi edu ei ole absoluutselt mitte millegagi garanteeritud. Praegu me täpselt ei tea, mida kaks tundi kestnud telefonikõne jooksul veel räägiti, kuid näib, et Venemaa riigipea suutis USA presidendi maha rahustada ning laseb tal presenteerida väikest edusammu. Sellega on uute sanktsioonide kehtestamise oht USA presidendi poolt mõneks ajaks maha võetud.
Venemaa president omakorda kinnitas, et on valmis töötama koos Ukrainaga dokumendi kallal, mille põhjal on võimalik peatada ajutiselt tulevahetus (nagu Istanbulis kokku lepiti). Vestlust USA presidendiga pidas ta konstruktiivseks ning kõneles mõlemale poolele sobilike kompromisside vajadusest. President Putin ütles, et Venemaa jaoks on tähtis kriisi algpõhjuste kõrvaldamine. Seega Venemaa president esitas küll sisuliselt oma senise positsiooni, kuid palju hägusemalt. Hiljem kinnitati Venemaa presidendi administratsioonist, et mitte mingeid tähtaegu seoses vaherahuga Venemaa endale ei ole võtnud. Igaks juhuks ei öelnud seda Venemaa president isiklikult.
Veidi hiljem kordas president Trump, et kui Ukraina ja Venemaa vahelistes läbirääkimistes ei saavutata progressi, on tema valmis läbirääkimistelt lahkuma. Teisisõnu tähendaks see USA presidendi avalikult korduvalt antud lubaduse täitmisest loobumist ja seega enda vabastamist senistest USA võetud positsioonidest. Sellises olukorras oleks risk nii Ukrainale kui Venemaale. Venemaa jaoks on USA hoidmine kontrollitavas läbirääkimiste keskkonnas oluline ning võib eeldada, et järgnevatel nädalatel üritatakse doseerida oma edasisi tegevusi nii, et USA presidendile jääks mulje, justkui Venemaa tegutseks vaherahu saavutamise nimel.
Venemaa siiski ei saavutanud sel korral Ukraina jäämist USA tugeva surve alla ja Venemaa positsioonide pealesurumist Ukrainale.
Kokkuvõttes võib öelda, et Venemaa saavutas USA uute sanktsioonide protsessi peatamise. See ei olnud kuigi keeruline ülesanne, arvestades, et USA president ei tahtnud isiklikku kõnelust Venemaa presidendiga avalikult läbikukkunuks kuulutada. Venemaa siiski ei saavutanud sel korral Ukraina jäämist USA tugeva surve alla ja Venemaa positsioonide pealesurumist Ukrainale. Teisalt näib, et USA väljatöötatud 22 punktist koosnev nn rahuplaan ei ole samuti praegu aktuaalne.
Võib öelda, et Venemaa taktika on vähemalt veel suunatud USA ja teiste initsiatiivide tõrjumisele selleks, et saada initsiatiiv enda kätte. Oma maksimumpositsiooni ehk Ukraina täielikku kontrollimist ei saa Venemaa aga saavutada läbirääkimistel, vaid ainult sõjas väga suurt edu saavutades. Seepärast on väga oluline, et Vene armeel oleks praegu rindel kasvav edu või et inforuumis domineeriks veendumus Vene armee totaalse üleoleku kohta sõjategevuses.
Bloomberg teatab oma Venemaa Kremli (anonüümsele) allikale tuginedes, et Venemaa president on kindel, et suudab aasta lõpuks vallutada need neli Ukraina regiooni, mille kohta on Venemaa esitanud läbirääkimistel nõudmised. Venemaa allikad kõnelesid Bloombergile täiesti ootuspäraselt, et Venemaa on valmis pikaajaliseks sõjategevuseks ning ei kiirusta läbirääkimistel. Viimaste nädalate jooksul on lääne meedias korduvalt avaldatud uudiseid, et Venemaa valmistub suuremaks suviseks pealetungikampaaniaks ning on üldisemalt valmis sõjategevust laiendama ka teiste riikide vastu.
Venemaa puhul võib kindlasti pidada õnnestumiseks, et pidevalt suudetakse veenda lääne meediaväljaandeid, aga eriti president Trumpi selles, et nende armee on suuteline Ukrainas kiiret edu saavutama.
Olukorrast rinnetel
Rinnetel kasvas Vene armee alustatud rünnakute arv eile veidi, kuid üldises plaanis ei tähenda see märgatavat pealetungi eskalatsiooni.
- Kurski/Sumõ/Belgorodi suunal jätkab Vene armee aktiivset lahingtegevust, kuid suuremat ja jõulisemat pealetungi ei ole näha. Ukraina armee korraldab omakorda vasturünnakuid ning marginaalselt on mõlemad armeed oma positsioone erinevates punktides parandanud. Muutusi rindejoones ei ole.
- Harkivi suunal kestavad positsioonilahingud.
- Kupjanski suunal ei ole olukord muutunud ning Vene armee rünnakuid on vähe. Lõmani suunal kestab väga aktiivne pealetung, aga edu Vene üksused saavutanud ei ole. Siverski suunal käivad ilma muutusteta positsioonilahingud.
- Bahmuti piirkonnas on Vene armee rünnakud Tšassiv Jari suunal aktiivistunud ning ühes punktis on saavutatud püsivat edu. Toretski linnas käivad intensiivsed lahingud ja Vene armee suutis samuti ühes punktis edeneda.
- Pokrovski suunal olid Vene armee rünnakud väga intensiivsed, kuid tulemusi nad eile ei saavutanud. Aktiivsed olid rünnakud ka Donetskist edela suunal. Selles piirkonnas õnnestus Vene üksustel ühes punktis pisut oma positsioone edasi nihutada.
- Lõunarindel kestavad aktiivsemad luurelahingud Orihhivi asula suunal. Mujal on Vene üksused passiivsed.