/nginx/o/2025/05/20/16859257t1h9dc6.jpg)
Mitte ühtegi turvavaluutat ei ole enam alles. Mitte ühtegi. Tõsiselt. Unustage ära, kirjutab Fookuse «Raha ja majanduse» toimetaja Peeter Koppel.
Kord, väga ammu, oli olemas nähtus nimega turvavaluuta. See oli midagi Šveitsi Alpide sarnast – kõrk, rahulik ja külm nagu pankur, kes juba kolmandat abielu lahutab. Kui maailm pööras hulluks, pagesid inimesed nende valuutade rüppe nagu lapsed vanavanemate juurde, kelle juures polnud küll WiFit, aga vähemalt ei olnud nad ka võlgu. Oli siis finantskriis, võlakriis või lihtsalt geopoliitilise ärevusfooni kasv. Turvavaluutad olid abiks. Mäletan isegi ekskolleegi, kes läks vahetas palga kohe Šveitsi frankideks ning hoidis kupüüre kingakarbis kodus voodi all. Päriselt.