AJALUGU ⟩ Eesti raudtee justkui Ameerika mägedel – suured plaanid, mis lendasid vastu taevast

Tartu–Petseri raudtee ehitus. Foto: Rahvusarhiiv

Ülemöödunud sajandil 1870. aastal algas Eestis raudteeajastu. 1869 mai algul olid 7000 mullatöölist ja 1500 hobusemeest alustanud Eesti esimese raudtee rajamist. 1870. aasta novembris avatigi Narva-Tallinna raudtee. Kuus aastat hiljem võisid Tartu suure põllumajandusnäituse tuhanded külalised näha esimest Tartusse jõudnud vedurit, plaanipärane reisiliiklus algas 1877. aastal.

Tartu sai Riiaga rongiühenduse 1888. aastal. Kas see oli Rail Balticu algus? Pärnu ja Viljandi jäid ootele, nemad said eraalgatusel ehitatud kitsarööpmelise ühenduse aastail 1897–1900, sõit Tallinna–Lelle–Viljandi–Mõisaküla–Pärnu liinil kestis kuusteist ja pool tundi, tee pikkus 247 km.

Eesti Vabariigi sünni ajal 1919. aastal oli Eestis 655 km laiarööpmelisi ja 400 km kitsarööpmelisi raudteid, viimastest kaks kolmandikku eravalduses. Kokku seega 1055 km. Pärast sõja lõppu oli huvi raudteede rajamise vastu elav. Järgnevat 20 aastat võib nimetada raudteeajastuks: 1919–1939 projekteeriti või kavandati 1340 km üldkasutatavaid ja 50 km tööstusraudteid. Paari väikese erandiga ei olnud need soovunelmad, vaid täpsed projektid: majanduslikud põhjendused, kaardid, kõigi tööde kogumaht ja maksumus, võimalik tasuvusaeg. Osalt omavahel konkureerivatest teedest jõuti valmis ehitada 370 km. Praeguseks on sellest järel 150 km.