Facebook toidab ja rullib, ruulimisest rääkimata. Tal on feed ja reel. Ta tunneb sind hästi, mõõdab ja salvestab murdsekundi täpsusega info selle kohta, milliseid pilte ja lugusid oled vaadanud. Loob sinu valikute järgi sinu profiili ja siis hakkab selle profiili põhjal sind oma algoritmide järgi infoga toitma. Selle järgi, millega ta sind toidab, võid oma minapilti täpsustada, ennast analüüsida, ka selle muutumist märgata. Või mõista, et sinu minasid on mitu. Mõne üle oled uhke, mõnd veidi häbened.
Lonkav, haavatud vene sõdur viskab karguga temale langevat drooni. Vene sõdur on pannud käed palveks kokku ja vaatab taeva poole – lootuses, et droonipiloot või siis Jumal halastab, jätab ta ellu. Ei halasta. Miks peakski. Vene sõdur istub, pöörab pead ja vaatab heitunult tema suunas liikuvat drooni. Ta ei püüa end peita ega põgeneda. Ta on hetke pärast saabunud surmaga nõustunud. Vene sõdur näitab läheduses tiirlevale droonile – selle piloodile ju tegelikult – keskmist sõrme. Vene sõdur lakub kraavi serval viimast sulamist ootavat räpast lund. Tal on kohutav janu, ta tahab vett, saab aga surma. Kena noor miniseelikus pikkade blondide juustega naine võtab aluspüksid jalast ja teeb nendest endale juustekummi. Seob juuksed hobusesabasse. Uups. See viimane rullus TÄIESTI juhuslikult minu arvutiekraanil lahti. Või siiski mitte?
:format(webp)/nginx/o/2021/01/10/13569991t1h5ee4.jpg)
/nginx/o/2025/05/08/16829596t1h7cba.jpg)