AK KIRJANDUSKOOL ⟩ Varjamatult ürgmehelik proosa

Arvo Valton «Läbi unemaastike» (1975), kujundanud Silvi Liiva. Foto: Eesti Kirjandusmuuseum

Arvo Valtoni tegelased ekslevad sageli unesoojade ja vabameelsete naistega täidetud magamistubades, kirjutab kirjandusteadlane​ Janika Kronberg.

Sel nädalal anti Tallinnas esimest korda välja eesti naiskirjanduse auhind ja kokku kolm kirjanduslikku auhinda (lisaks Valgas Nipernaadi ja Alatskivil Juhan Liivi) said head kirjanikud, kes on juhtumisi naised. Seetõttu on kiusatus soolise tasakaalu huvides meenutada aega, mil mehed kirjutasid pilkupüüdvalt mehemoodi, aega, mil kirjanduses polnud sundust järgida mingeid poliitkorrektsuse nõudeid, küll aga kirjutada mõistu ja ridade vahele, nii et see isegi rikastas eesti kirjanduse stiili.

Näiteks sobib tänavu viiekümne aasta eest ilmunud Arvo Valtoni õbluke ja omanäoline proosaraamat «Läbi unemaastike» (1975), mis autori kommentaaridega on uuesti ilmunud tema teostekogu kolmandas köites (2000). Lummavalt meeldejääv on aga esmatrüki Silvi Liiva kujundus, mustvalgel kaanepildil alasti vennike rattas allamäge jooksmas, mis koos teiste illustratsioonidega on ka «kogututes» ära toodud. Tervikuna on raamat Maire Uusitalo tõlkes ilmunud ka soome keeles («Pieni unikirja», 1978).