JUHTKIRI ⟩ Andkem tööd oma inimestele!

Päeva karikatuur. 22. mai 2025. Foto: Urmas Nemvalts

• Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli Eesti töötuse määr 12 aasta kõrgeimal tasemel.
• Jutt sissetoodavast eksperttööjõust on müüt, räägime ikkagi lihttöölistest.
• Massiline võõrtööjõu riiki toomine tekitab rohkem probleeme, kui lahendab.

Oleme korduvalt juhtkirjades öelnud, et suur võõrtööjõu sisseränne Eestisse ei ole hea mõte – ning nüüd peame seda taas ütlema. Ikka ringleb valitsuses idee suurendada sisserände kvooti ja taas räägitakse sellest, et toome sisse spetsialiste, kes aitaksid Eesti majanduse kasvule pöörata, ja et meil endal lihtsalt ei ole piisaval arvul inimesi.

Eelmises lauses peitub mitu müüti. Esiteks on Eestis piisavalt inimesi, kellel pole tööd ning keda saaks vajadusel välja õpetada. Tänavu esimeses kvartalis oli Eestis töötuse määr 8,6 protsenti, mis on viimase 12 aasta kõrgeim tase. Teiseks, näiteks IT-spetsialiste saab praegugi Eestisse tuua lisaks olemasolevale kvoodile. Kardetavasti käib ikkagi jutt lihtsamat tööd tegevatest inimestest.

Milles on siis häda? Pigem tundub, et mõned tööandjad ei rahuldugi kohalikega, kes tahavad varasemast suuremat palka. Lihtsam tundub tuua sisse inimesi arengumaadest, kes on vähenõudlikud nii tingimuste kui raha suhtes. Kuid nagu kirjutas TÜ emeriitprofessor ja Postimehe arvamusliider Ene-Margit Tiit kolmapäevases lehes, viib massiline sisseränne Eesti kultuurilise ja keelelise identiteedi nõrgenemiseni.

Eriti halb oleks sisserändajatest koosnevate paralleelühiskondade teke. Selliseid näiteid ei pea me otsima kaugelt: Põhjamaades on tekkinud hulgaliselt getosid. Oslos näiteks Grønlandi asumis, Taanis Århusis Gellerupparkenis, mida on küll viimasel ajal suurte jõupingutustega püütud sidustada.

Millised tööandjad on valmis võtma vastutuse sisserändajate integreerimise kulude eest? Vägisi tekib paralleel nende omaaegsete arendajatega, kes ehitasid põldudele valmis majakarbid, kuid korraliku teedevõrgu ja valgustuse jätsid rajamata. Integreerimine pole odav lõbu ning pole sugugi kindel, et see on üleüldse võimalikki. Meie koolidel on juba kogemus Süüria, samuti Ukraina pagulastega.

Postimees on endiselt seisukohal, et massiline sisseränne ja võõrtööjõu toomine Eestisse ei ole lahendus tööjõupuudusele ega demograafilistele probleemidele.

Müüdiks võib osutuda ka väide, et sisserändajad aitavad Eesti majanduse õitsengule. Majandusteadlane Raul Eamets on märkinud, et odava tööjõu kasutamine on pikemas plaanis kahjulik, kuna takistab tootlikkuse kasvu ja palgataseme tõusu. Teisisõnu, vähese palgaga rahulduvad sisserändajad viivad palga alla kogu sektoris ega stimuleeri tööandjat mõtlema innovatsioonile.

Seoses tehisaru kiire edenemisega ootab meie tööjõuturgu niigi ees põhjalik muutus. Nagu kirjutas kolmapäevases Postimehes ajajuhtija ja koolitaja Ardo Reinsalu, on 44 protsendi töötajate oskused järgmise paari aasta jooksul ohustatud.

Postimees on endiselt seisukohal, et massiline sisseränne ja võõrtööjõu toomine Eestisse ei ole lahendus tööjõupuudusele ega demograafilistele probleemidele. Selle asemel tuleks keskenduda kohaliku tööjõu töötingimuste parandamisele ja tema motiveerimisele, et tagada Eesti rahvusriigi kestlikkus ja kultuuriline identiteet.