Lea Danilson-Järg ⟩ Ma pole turist, ma elan siin!

Fookuse rahvastikupoliitika toimetaja Lea Danilson-Järg. Foto: Eero Vabamägi

Rahvastikuprotsesse kujundavad kindlad suundumused ning kui nende mõju vähendamiseks midagi ette ei võeta, jõuamegi sinna, kuhu vool viib, mitte aga sinna, kuhu jõuda soovisime, kirjutab Fookuse rahvastikupoliitika toimetaja Lea Danilson-Järg.

Paljud lugejad ilmselt mäletavad aegu, kui Viru tänav Tallinnas oli veel Eesti kaubanduse tuiksoon ja käik vanalinna samasugune ajaviide nagu nüüdsel ajal ostlemine hiiglaslikus kaubanduskeskuses. Selle erisusega küll, et poest poodi liikudes tuli alatasa uksi avada ja sulgeda. Kaubavalik polnud muidugi praegusega võrreldav, aga seda suurem rõõm oli midagi sobivat leida. Esimesed valuutapoed tekkisid ka just vanalinna ning raha puudumisel võis seal lihtsalt banaanilõhna nuusutamas käia.

Viru tänavale tekkisid ka kila-kola pakkuvad kioskid, mis üksluisusega harjunud nõukogude inimesel lausa silme eest kirjuks võtsid.

Ajad olid keerulised, aga vanalinn elas ja töötas tõelise linnasüdamena. Seevastu täna on linnakodanikul vanalinna harva asja ning ka püsielanikke jääb aina vähemaks, suur osa eluruumidest on pakkumisel mõne lühiajarendi rakenduse kaudu. Muinsuskaitsja Triin Talk kirjutab tänases Postimehe Fookuses, et vanalinnast on saanud teemapark, mis ei toimi enam elukeskkonnana ja kaotab seega oma väärtust. Põhjused on keerukad, aga lahendused õnneks siiski olemas. Oleks vaid tahet ja otsustavust.