Olen kolm aastakümmet tundnud huvi rahvastikuprotsesside ning eriti eesti rahva säilimise vastu ja kirjutanud selles valdkonnas mitmeid artikleid ja mõned raamatud. Mind on vahel kutsutud rahvale sellekohaseid mõtteid väljendama. Tõsi küll, poliitikud väldivad mind ega kutsu. Meenub vaid üks juhus – Keskerakonnast välja astunud riigikogu liikmed, otsides oma kohta poliitikas (neid oli vist viis inimest), tundsid huvi rahvastikuküsimuste vastu. Nad pettusid selle keerukuses ja leidsid peagi rakenduse mujal.
Kaheksa aastat tagasi kutsus Kullamaa vallavanem Jüri Ott mind esinema Läänemaa omavalitsusjuhtide nõupidamisele Pivarootsis. Andsin seal ülevaate sündimusest Eestis ja rõhutasin vajadust ellu kutsuda valitsuse tasandil töörühm, et demograafilisest august välja rabeleda. See kõik toimus enne, kui sõltumatu ja eelarvetu Toompea Haridusseminari ettepanekul ja õndsa Rein Ratase eestvedamisel moodustati riigikogus Eesti rahvastiku toetusrühm kõigi erakondade osalusel. Tal õnnestus värvata sinna ka Reformierakonna esindaja, kes soostus tulema juhul, kui Ratas astub omakorda tema ellukutsutud rühma. Oli ettevõtlik naisterahvas, kes istub praegugi riigikogus.