Andro Mänd ⟩ Pandeemia näitas, mida tähendab kohaliku unustamine

Eesti Arhitektide Liidu juhataja Andro Mänd. Foto: Sander Ilvest

Teiste riikide näitel teame, et vanalinnadesse elu tagasitoomiseks peab avalik sektor sekkuma ning olema suunanäitajaks, kirjutab Eesti Arhitektide Liidu juhataja Andro Mänd.

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on elu Tallinna vanalinnast välja valgunud ning ajalooline linnasüda muutunud pigem turistidele mõeldud teemapargiks. Kogu taasiseseisvuse aja on meie linnade (taand)arengus lähtutud ideoloogiast, et turg ise suunab protsesse ning avalik sektor peab sekkuma minimaalselt. Selle tulemusena oleme lasknud vanalinnal muutuda monofunktsionaalseks asumiks, mis ei lähtu enam kohalike elanike huvidest ja vajadustest.

Sellise arengu ohtlikkuse ilmekas väljendus oli pandeemia ajal toimunu. Paljud vanalinna ärid kannatasid klientide puuduse käes, samas kui Põhja-Tallinnas käis vilgas elu edasi – kohalikud tallinlased olid aja jooksul vaikselt, kuid järjepidevalt vanalinnast välja tõrjutud. Tõrjutus avaldub nii restoranide hinnapoliitikas kui ka linna enda ruumiotsustes. Väga lihtne näide on vanalinna süda ehk Raekoja plats. See on ümbritsetud rohkete restoranidega ehk kohtadega, kus me peame tarbima. Kui soovida platsil lihtsalt istuda, ilma selle eest maksmata, on see juba märksa problemaatilisem.