Riho Tapfer ⟩ Eesti patsiendile on kättesaadavad vaid neljandik uutest ravimitest

Uued müügiloa saanud ravimid jõuavad Eesti patsiendi raviskeemi heal juhul kolm aastat hiljem. Perioodil 2017–2020 oli Eestis ooteaeg keskmiselt 599 päeva, aga näiteks Saksamaal vaid 133 päeva. Euroopa keskmine ooteaeg on 511 päeva. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Uued ravimid, mis saavad müügiloa, jõuavad Eesti patsiendi raviskeemi heal juhul tervelt kolm aastat hiljem ehk lubamatult pika viivitusega, kirjutab Ravimitootjate Liidu tegevjuht Riho Tapfer. 

Eestil ja meie inimestel läheb üldjoontes hästi. Keskmises ja pikemas vaates on kasvunäitajad väga positiivsed, seame suuri eesmärke ja plaanime ehitada võimsa infrastruktuuri: olulised on raudtee, maanteed, energeetika ja kindlasti kaitsekulutused. Samas ei tohi unustada, et oluline on ka tervishoid, kus oleme nüüd juba mitu aastat kriisist kriisi liikunud.

Tervishoiu alarahastus on krooniline juba pikki aastaid. Kuna tervishoiutöötajad teevad tublilt tööd, uued haiglahooned ja tehnoloogia on tipptasemel, siis esmapilgul tundub kõik justkui väga hästi olevat. Tegelikult on Eesti avaliku sektori kulud tervishoiule Euroopa regiooni keskmisest väiksemad.

Kriiside kõrval peame arvestama, et tervishoius ei saa ega tohi keskenduda vaid hetkel olulisena tunduvale. Teame juba aastaid, et tervishoiu tänane hüvitamise mudel ei ole jätkusuutlik, vaja on rohkem raha riigieelarvest. Oluline on sealjuures, et me oskaks seda vähest raha paremini kasutada ja riigi tehtavad kulutused oleks tulemuspõhised.

Tervishoiu lahutamatuks osaks on ka ravimid, mis on kasvavate tervishoiukulutuste seas suhteliselt väikese osakaaluga. Samas võimaldavad just ravimid hoida tervishoiukulutusi väiksemana: näiteks aidates vältida krooniliste ja degeneratiivsete haiguste haiglaravi.