N, 8.12.2022

Lea Danilson-Järg ⟩ Keerulised ajad nõuavad tarka rahvastikupoliitikat

Lea Danilson-Järg
, Fookuse rahvastikupoliitika toimetaja
Keerulised ajad nõuavad tarka rahvastikupoliitikat
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Fookuse rahvastikupoliitika toimetaja Lea Danilson-Järg.
Fookuse rahvastikupoliitika toimetaja Lea Danilson-Järg. Foto: Mihkel Maripuu
  • Ebakindlusest tingitud sündimuskriisi ärahoidmiseks vajavad erilist tähelepanu just lastega pered
  • Uue metoodikaga läbiviidud rahvaloendus võib rahvastikustatistikas palju segadust tekitada
  • Ukraina abistamise pikema plaani osaks peaks kindlasti olema inimeste tagasipöördumise toetamine

Sõda Ukrainas mõjutab rahvastikuprotsesse nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt küllap veel kaua põgenike rände, aga võib-olla ka ebakindluse kasvust tingitud sündimuslanguse tõttu, kirjutab Fookuse rahvastikupoliitika külgede poolaasta kokkuvõttes toimetaja Lea Danilson-Järg.

Kui Fookuse Rahvastikupoliitika rubriik aastat alustas, siis paistis, et koroonapandeemia taandumine võimaldab lõpuks ometi normaalse elu juurde naasta. Üsna varsti sai paraku selgeks, et see lootus oli asjatu.

Venemaa kallaletung Ukrainale kustutas stabiilse elu väljavaated teadmata ajaks. Samas pole ka koroona vari veel kuhugi kadunud. Milliseks olukord sel talvel kujuneb ja kas üleilmselt miljonite inimeste surma põhjustanud tervisekriisi võib lõppenuks lugeda, ei tea ju veel keegi.

Päris kindel võib aga olla selles, et sõda Ukrainas mõjutab rahvastikuprotsesse nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt küllap veel kaua põgenike rände, aga võib-olla ka ebakindluse kasvust tingitud sündimuslanguse tõttu. Arvestades julgeolekuolukorra totaalset muutumist, energiahindade kasvu ja prognoositavat toidunappust, võib sõja mõju ühel või teisel viisil puudutada suurt osa maailma rahvastikust.

Ukraina lapsed Eesti lasteaias.
Ukraina lapsed Eesti lasteaias. Foto: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Ukraina vajab tuge ka vabadussõja järel

Kõige enam kannatab muidugi jõhkra rünnaku all olev Ukraina rahvas. Kuna lisaks sõjakaotustele on riigist põgenenud miljoneid inimesi, ähvardab Ukrainat ulatuslik rahvastiku kahanemine.

Suurbritannias resideeriva, Tartust pärit rahvastikuprofessori Hill Kulu uurimisrühma Fookuse külgedel kajastust leidnud analüüsis prognoositi, et kui viiest miljonist põgenikust naaseks vaid kümnendik, ootaks Ukrainat ees rahvaarvu vähenemine kolmandiku võrra juba järgneva paarikümne aasta jooksul. Tööealise elanikkonna ja laste puhul oleks vähenemine veelgi suurem. Seepärast on oluline juba praegu, mil sõda alles käib, mõelda ka sellele, kuidas aidata sõja lõppedes Ukrainat üles ehitada. Ukraina abistamise pikaajaliste plaanide osaks peaks kindlasti olema ka inimeste tagasipöördumise toetamine.

Ukraina abistamise pikaajaliste plaanide osaks peaks kindlasti olema ka inimeste tagasipöördumise toetamine.

Ukraina sõjast ajendatud lugusid oli Fookuse külgedel teisigi. Näiteks tutvustas lugejatele Eesti ukraina kogukonna tegemisi Eesti Ukrainlaste Kongressi juht Vira Konõk. Et sõda Ukrainas pani mõtlema ka meie enda inimeste kaitstusele, selgitas Sisekaitseakadeemia õppejõud Jaan Tross elanikkonnakaitse olukorda ja kujunemislugu.

Rahvaloendus jõudis avaldamiseni

2022. aasta algas rahvastikustatistika tippsündmuse, rahvaloendusega. Tegime Fookuse külgedel tagasivaate ka Eesti loenduste ajaloole ning arutlesime sel korral varasemast erineva loendusmetoodika eeliste ja kitsaskohtade üle. Loendustulemuste käsitlemine sellesse Fookuse hooaega siiski ei mahtunud, sest tulemuste avaldamisega alustati alles äsja.

Küll aga on tulemusi kajastatud uudiskülgedel. Juba on ilmnenud vastuolud ameti iga-aastase statistika ning loendustulemuste vahel. Näiteks on senine statistika viidanud eestlaste osatähtsuse vähenemisele Eestis, kuid loendustulemused väidavad vastupidist.

Arutelu rahvaloenduse õnnestumise ja saadud tulemuste üle seisab veel ees.

Rahvastiku- ja tervisestatistika valdkonda tabas sel aastal teinegi uuenduste keeris. Nimelt tekkis sotsiaalministeeriumil plaan Tervise Arengu Instituut (TAI) asutustena likvideerida, ja neidki probleemkohti sai Fookuses käsitletud.

Kajastamist leidis ka mure, kuidas tagada raskel ajal inimeste toimetulek. Seda aitaks teha laste- ja peretoetuste ajakohastamine. Eks ole ju perel, kus ülalpeetavaid rohkem ning ühe-kahe inimese sissetulekust peab jaguma paljudele, hinnatõusuga palju raskem toime tulla.

Perel, kus sissetulekust peab jaguma paljudele, on hinnatõusuga palju raskem toime tulla. Pildil tänavune Eesti Lasterikaste Perede Liidu poolt välja antava aasta suurpere autiitliga pärjatud perekond Kubjas Saaremaalt.
Perel, kus sissetulekust peab jaguma paljudele, on hinnatõusuga palju raskem toime tulla. Pildil tänavune Eesti Lasterikaste Perede Liidu poolt välja antava aasta suurpere autiitliga pärjatud perekond Kubjas Saaremaalt. Foto: Mihkel Maripuu

Ebakindlad ajad on sageli seotud sündimuse vähenemisega, eriti kui perepoliitika tugi puudub või jääb nõrgaks. Praegustel valitsuse moodustamise läbirääkimistel saavutatud kokkulepetest sõltub seega paljuski, kas Eestis õnnestub võimalikku sündimuslangust ära hoida või vähemalt leevendada. Valitavad toetusmeetmed peaks seega kindlasti arvestama sissetuleku kõrval ka ülalpeetavate arvu peres.

Valitsuse moodustamise läbirääkimistel saavutatud kokkulepetest sõltub paljuski, kas Eestis õnnestub sündimuslangust ära hoida või vähemalt leevendada.

Laste ja perede teemal leidsid käsitlust veel mitmed murekohad. Paljudes lapsevanemates on tekitanud pahameelt nii uus miinimum­elatise määramise süsteem kui ka aprillist jõustunud lapsepuhkuse päevade arvestuse muudatused. Positiivse poole pealt leidis kajastust lapsevanematele abi ja tuge pakkuv veebileht tarkvanem.ee, mida kureerib seesama likvideerimisohus TAI. Dagmar Kutsariga Tartu Ülikoolist sai arutatud laste heaolu tulevikku mõjutavate suundumuste üle. Lugeda võis ka lastekaitse ja noorte kaasamise kohta.

Lastekaitsepäeva tänuüritus ja kontsert Tallinnas Kadriorus presidendi kantselei juures.
Lastekaitsepäeva tänuüritus ja kontsert Tallinnas Kadriorus presidendi kantselei juures. Foto: Mihkel Maripuu

Fookuse külgedele jõudis ka ülevaade Eesti rahvastikupoliitika hetkeseisust Rivo Noorkõivult ja Mihkel Servinskilt. Analüüsist tuli välja, et kuigi rahvastikupoliitika eest vastutab valitsuses sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, osutus sotsiaalministeeriumi koostatud heaolu arengukava esialgne versioon rahvastikupoliitika teemade asjus üsna kahvatuks.

Märksõnad
Tagasi üles