:format(webp)/nginx/o/2021/04/07/13717149t1h1abc.jpg)
2021. aastal vaieldi kõige rohkem pandeemiaga seotud teemadel, olgu selleks siis piirangud või vaktsineerimine. Koroona kõrval jätkus siiski tähelepanu ka sellele, kes kellega seksida tohib ja kuhu kadus raha. Sekka veel natuke filosoofilisemaid või hingelisi arutelusid.
/nginx/o/2021/06/22/13868532t1h3010.jpg)
«Selle suve esimene kolmandik saab peagi läbi, aga sel korral ei tohi minna samamoodi, et ametnike ja poliitikute tegemata töö toob rahvale koroonasügise 2.0». Paraku - tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati.
«Millal hakkavad kapist välja tulema need, kes tunnevad, et ühiskonna pideval survel liberaalsemaks muutuvad seksuaalsuhted on sundinud elama neid maailmas, kus nad tegelikult elada ei tahaks, ja kogema asju, mida nad tegelikult ei oleks tahtnud? Aga kellelegi polnud öelda, sest kõigile teistele ju meeldis, alguses tundus tore.»
«Esiteks on Eesti tervishoiusüsteem optimeeritud sedavõrd efektiivseks, et 30–40 täiendavat intensiivravi vajavat haiget lööb süsteemi tasakaalust välja. Koos koroonaga ilmsiks tulnud tööjõupuudus, eeskätt õenduspersonali osas, vajab ülikiiret lahendust.
Teiseks sai avalikkus teada, et digilugu on hoopis häbilugu ega olegi mõeldud kasutamiseks. Ometi on tervishoiutöötajad sellest rääkinud-kirjutanud juba aastaid. Vaja on uut, tänastele vajadustele ja tuleviku võimalustele vastavat digilahendust.»
/nginx/o/2020/12/17/13535070t1hd1fa.jpg)
Pensionidebatt keerleb asjatult ümber II samba pensioni. Põhitähelepanu tuleks suunata hoopis I sambale, sest enamikul inimestest koguneb peamine pensionivara just sinna. Alustuseks tasuks kõigil oma I samba vara olukord üle vaadata ning seejärel asuda kasvuvõimalusi otsima. Artikkel annab nõuandeid, mida I samba puhul silmas pidada.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/31/13814420t1hf581.jpg)
Ei maksa hakata ka mängima rahvusliku koguprodukti suurusel või seletada, et kärbitakse lihtsalt seda, mis üle kahe protsendi on. ... Igasuguseid demagoogilisi trikke võib loomulikult veel välja mõtelda, kuid faktiks jääb, et Kaja Kallase valitsus on asunud Eestit NATOst eemale tüürima. ... Olen Reformierakonnaga korduvalt varemgi piike murdnud ja kõiki neid väiteid kuulnud. Oleme lõpuks alati lahenduse leidnud. Siis on Eestil aga peaminister olnud.»
Kolm mõtet: 1) Muutuste tõttu elanikkonna vanuselises struktuuris kasvab lähiaastatel tervishoiuteenuste vajadus ja vajadus pikaajalise hoolduse teenuste järele. Kasvavad ka kulud pensionisüsteemile.
2) Meditsiinis on probleemiks tervishoiutöötajate puudus, mida pole võimalik ajutiste meetmetega lahendada. Üldhooldekodu kohatasu käib paljudele peredele jätkuvalt üle jõu.
3) Senine süsteem ei ole jätkusuutlik, mistõttu maksudebatist ei ole pääsu. Paljasõnalise vastuseisu asemel tuleks esitada omapoolseid lahendusettepanekuid.
«Istud maha. Loed lehte. Avastad, et jälle räägib keegi õhinal sellest, kuidas investeerimine on põhimõtteliselt imelihtne, «finantsvabadus» juba paistab ning üleüldiselt läheb elu ainult lihtsamaks ja rõõmsamaks. Teed teleka lahti – sama lugu! Ilmselgelt on alanud fantastiline spekuleerimisfestival, kus põhimõtteliselt «iga loos võidab» ja «kaotada ei ole võimalik». Siinkohal tuleb olla tujurikkuja ning öelda, et 20+ aastat kogemust finantsturgudel ütleb selgelt, et nii need asjad ei käi. Spekuleerimisfestivalid lõppevad alati pisaratega nii peoga hiljem liitunutele kui ka nendele, kes õigel ajal n-ö välja ei saa.»
/nginx/o/2021/08/31/14036577t1h52cc.jpg)
«Kui süvavõltsingud peaksid muutuma järjest ehtsamaks ja saavutama suurema kandepinna laialdasemaks levikuks, siis õõnestab see paljude ekspertide autoriteeti teadmiste allikana. Kui palju ja millisel määral me saame üldse usaldada seda, mida inimesed meie ümber räägivad? Väga arvestatav osa igapäevasest suhtlusest käib veebimaailmas, kus inimesed on informatsiooni vastuvõtlikkuse seisukohalt eriti haavatavad. Kriisisituatsioonides võivad halbade kavatsustega üles riputatud süvavõltsingud destabiliseerida ühiskonda enneolematul määral.»
/nginx/o/2021/09/30/14106557t1h0965.jpg)
Combes: «Kremli provokatsioonid ei ole suuresti muutunud. Me ei peaks sellepärast veel rohkem muretsema. Venemaa soovib, et Balti riigid oleksid tema mõjusfääris. Seetõttu ta ka üritab destabiliseerida lääne institutsioone, mille osa te olete. Jutt käib NATOst ja Euroopa Liidust.
Balti riigid ja nende liitlased peavad oma kodanikke valmistama ette võimalikeks sõjalisteks ja mittesõjalisteks agressioonideks (sealhulgas desinformeerimine ja küberrünnakud). Sama tähtis on kasvatada NATO, Euroopa Liidu ja teiste võtmeorganisatsioonide ühtsust ja tugevust.»
«Paljude jaoks on vaktsineerimisest saanud poliitika. Praegu tunnevad kehvemini ennast need, kellel on olnud vähe tööd ja kes on kaotanud oma sissetulekutes. Sel juhul tajutakse vaktsineerimist kui valitsuse sunnipoliitikat. Mittevaktsineerimine on sel juhul protest. Kui sa oled aasta tagasi põdenud koroonat ja see polnud sinu jaoks raske haigus, või sa ei nakatunud lähikontaktsena, siis ongi raske mõista, miks peaks vaktsineerima. Kui bioloogia ei ole sind kunagi huvitanud, siis on peaaegu võimatu ka aru saada, millist ajalehe artiklit uskuda ja millist mitte.»
/nginx/o/2021/12/28/14281783t1h9fcd.jpg)
«Kujutame korraks ette, mida pidi tundma Karin Kuusik. Korraga ja täiesti ootamatult sind lihtsalt lömastatakse ja häbistatakse avalikkuse ees! Terve Eesti arutab, kuidas küll naine laseb end aastaid mehel taguda, miks ta politseisse ei pöördu, mis seal peres veel toimub, äkki on lapsed ka koolis vägivaldsed jne!
Kogu tema elu kistakse Eesti rahva ette arutamiseks. Tema laste klassikaaslased saavad teada, et nende sõprade isa on naisepeksja, vägivallatseja, võibolla tulevad kommentaarid ja küsimused. Kogu pere on märgistatud. Ma ei kujuta ette suuremat naise elu, lootuse ja väärikuse hävitamist, kui see, mis nende artiklitega tehti.
Kui Karin Kuusik olekski olnud ohver, siis tuleb nentida, et nende artiklitega teda mitte ainult ei taasohvristatud, vaid lausa lömastati. Ning aastaid kestva kohtuprotsessiga, mille kulgu pidevalt meedias kajastatakse ning süüdistusi ikka ja jälle läbi hekseldatakse, see emotsionaalne terror ja vägivald selle naise ja laste suhtes jätkub.»
«Rumeenia diktaator Nicolae Ceaușescu keelas 1966. aastal rasestumisvastased vahendid ja abordid. 1989. aastal, kui Ceaușescu kukutati ja hukati, oli Rumeenia lastekodudes 170 000 orbu. Väga, väga paljud olid selleks ajaks juba väikelastena surnud armastuse, läheduse, inimliku soojuse puudumisse.
Sõjaaegsetes ja -järgsetes lastekodudes kasvanud, sinna tööle sattunud sadistide eest korduvalt põgenenud ja end looduse toel kasvatanud Vigala Sass meenutab Marianne Kõrveri ja Jaan Tootseni dokumentaalfilmis «Vigala Sass – viimased lindid» kuidas ta, lastekodu vägivalla eest metsa põgenenud poisike, ärkas selle peale, et emahunt tema nägu lakkus.»
/nginx/o/2021/12/15/14262059t1hddfc.jpg)
«Meil peaks, vähemalt formaalselt, kehtima nn vaktsineerimisvabadus, mis kätkeb endas ühest küljest sooritusõigust ja tõrjeõigust. Tulenevalt õigusest tervise kaitsele on igal elanikul õigus nõuda, et talle oleksid vaktsiinid vabalt kättesaadavad. See on õigus riigi sooritusele. See tähendab ka, et ei tohi olla ebamõistlikke piiranguid vaktsineerimisele. Teisest küljest tähendab vaktsineerimisvabadus seda, et puudub kohustus vaktsineerida, milles väljendub õigus tõrjuda riigi sekkumist oma eraellu.»
«Kokkuvõttes, kuigi paljud analüütikud endiselt mõtisklevad küsimuse üle, mida Putin «õieti tahab», on Moskva oma tahtmised selgemast selgemini välja öelnud. Kreml arvab või vähemasti teeskleb arvamist, et maailma kauaoodatud uue julgeolekuarhitektuuri loomise aeg on kätte jõudnud. Euroopa on muutunud tegutsemisvõimetuks ja mõttetuks, Ameerika on nõrk, NATO püüab veel ärbelda, aga temagi on tegelikult tahtejõuetu. Maailm on muutumas ja Venemaa ei tohiks seda olukorda raisku lasta, vaid peaks lahendama julgeolekumured, mis tegelikult tähendab suurjõuks tsementeerumist. Oma mõju alla tuleb saada nii palju piirkondi ja naaberriike kui võimalik.»
:format(webp)/nginx/o/2021/12/07/14246821t1h239f.jpg)
/nginx/o/2021/12/16/14263572t1h7c55.png)
«Ilmselt on meil vaja ühiskonnana veel areneda, et jõuaksime arusaamisele, et sõltuvus ei ole valik või lõtv moraal. Kui sõltlane saaks valida mitte teha lähedastele haiget, hoiduda ebatervetest kommetest ja leida rahulolu sellest, mis tal on, siis ta valiks selle, mitte kannatused, mida tema sõltuvus tekitab. Kui sul oleks valida parem tee, siis sa teeksid seda. Me kõik valiks parema tee.
Aga sõltuvuses pole valikut. Sõltuvus juhib meelt ja käitumist, inimene on vaid käpiknukk. Küsimus on selles: millest sõltuvus?
Juhtiv sõltuvusuurija dr Gabor Maté täpsustab küsimust: millest valu? Sest sõltuvuse algallikas on valu, mida inimene sõltuvuse kaudu hetkeks leevendada püüab. Kuna valu ei leevene, sellest ka kompulsiivne käitumine pidevalt sama teed käia.»
«Inimesed vajavad vaktsineerimisel eeskujusid. Teame seda meie haigla aastatepikkusest vaktsineerimispraktikast gripi puhul või praeguse Covid-19 kriisi ajal. Me ei saa sundida vaktsineerima, see on iga inimese vabatahtlik otsus, aga nagu öeldakse, eeskuju on nakkav. Kui ameeriklased vaatavad uhkusega president Joe Bideni vaktsineerimist, saades sellest julgustust isikliku otsuse tegemisel, siis meie peame leidma need eeskujud lähemalt, siitsamast Eestist, kes on meie inimestele eeskujuks vaktsineerimisel. Eeskujuga tuleb võimestada nii eesti- kui ka venekeelset elanikkonda, kellel on otsuse tegemine veelgi keerulisem, sest ollakse kahjuks ka tihti teistsuguses meediavoos.
Kõlab ehk irooniliselt, aga kui vaktsineerida otsustas vaid üks meie nõukogu liikmetest, siis eeskuju huvides loodame, et teevad sama otsuse ka teised haigla nõukogu liikmed.»
/nginx/o/2021/06/30/13884922t1h1288.jpg)
«Tuulevaiksed aastad. Ühel hetkel hakkad igatsema rahu. Kahekümnene naine heljub ja valutab, ootab ja kardab tulevikku, eksib ja eksib veel, kuni lapsed võib-olla stabiilsuse toovad. Neljakümneseks saav mees tormab, nina maas, ja avastab ennast keset enda tekitatud kaost. Inimesed tahavad saavutada ja põlevad läbi. Koroona tekitab lisapingeid. Ses mõttes on väga hea, et on soovisaade. Võib-olla oleks vajalik rahustava muusika kanal, mis kordaks soovisaate soovimustreid?
Ikkagi tahaks teada, kas «Valgete rooside» aeg on minu jaoks juba varsti saabumas. Lapsena mulle see pala väga meeldis. Meeldib praegu ka, kuid pähe ei tule seda Spotifyst või Youtube’ist otsida. Elul on etapid. Mina olen keskeas. Järgmisena tuleb vanadus. Tuleb leppida ja olla. Kerge see pole.»
«Kas keegi kasvõi korra mõtles sellele, kui meelitas koduomanikke ahjuküttest loobuma, kuidas nad tulevad toime elektrikatkestuse korral keset eestimaist talve? Kahtlustan, et mitte. Toon näite minevikust. Sellest pole palju aega tagasi, kui avastati, et elektrikatkestuse ajal ei ole võimalik tanklatest kütust saada, rääkimata kaardiga maksmisest. Seejärel leiti, et suurematel tanklatel peavad olema oma elektrigeneraatorid, et pikema elektrikatkestuse ajal oleks võimalik tagada kütuse kättesaadavus, tagades elutähtsa teenuse toimepidevuse.
Seega, rohepöörde käigus tuleb pöörata tähelepanu aspektidele, kuidas see mõjutab meid kriiside ajal. Kui elekter on ainuke energiaallikas, siis on vaja selget plaani, kuidas seda tagada 24/7 ja üle kogu Eesti.»
«Ei Veerpalu ega Värniku võidetud medaleid ole keegi kahtluse alla seadnud ega ära võtnud. Veerpalu on jätkuvalt kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister ning Värnik MMi kulla- ja hõbedamees. See, mis nad hiljem on teinud ja mis nendega hiljem on juhtunud, ei puuduta kuidagiviisi nende võidetud medaleid. Inimeste elusaatused on keerulised, seal tuleb sisse igasuguseid jõnkse, ka allapoole, ja libastumisi, ent hakata selle pärast unustusse suruma neid ja nende suuri võite, mis omal ajal kogu rahvast rõõmustasid ja mis seisavad tänaseni maailma spordiloo annaalides – see on ülekohtune. See ei ole õige, õiglane ega õigustatav.»
:format(webp)/nginx/o/2010/01/19/299310t1hea84.jpg)
«Ühelt poolt on paljudes lastes ja noortes tekitatud rohkem kui aasta aega väldanud hirmutamiskampaaniaga psüühiline seisund, mille tingimustes on tõenäoline, et noored ja lapsed langetavad otsuse vaktsineerimise kasuks mitte lähtudes ratsionaalsetest kaalutlustest, vaid kantuna emotsioonidest (näiteks süütunne seonduvalt sellega, kui ei taheta lasta end vaktsineerida). Teiselt poolt on aga kogu meditsiinisüsteem ja ka suur osa haridussüsteemist rakendatud võimalikult paljude laste vaktsineerimise teenistusse, mistõttu on tõenäoline, et alaealiste huvi saada vaktsineeritud tõlgendatakse ühekülgselt.»
/nginx/o/2023/08/23/15542391t1hc7b9.jpg)