:format(webp)/nginx/o/2021/08/23/14014137t1h5baf.jpg)
Iga päevaga saame järjest rohkem tõenduspõhist kindlust, et Covidist ei ole meile võrdväärset vastast. Aja jooksul ja vaktsiini mõju laienedes taandub see harilikuks, ehkki tüütuks hooajaliseks viirushaiguseks. Eesti valitsusel ei ole kogu populatsiooni kiire vaktsineerimise kõrval nüüd vaja tähelepanu pöörata mitte igapäevaelu lukus hoidmisele, vaid tervishoiusüsteemi pikaajalise toimekindluse kujundamisele, kirjutab Tartu Ülikooli rektor ja neurokirurgia professor Toomas Asser.
Kevadel 2020 ei teadnud me Covidi-nakkusest suurt midagi, ei olnud vaktsiine ega teadmist, millal need kasutusse jõuavad, mistõttu oli rangete piirangute kehtestamine peaaegu ainuvõimalik, mida riikide valitsused teha said.
Nüüd on olukord muutunud ja piirangute teema vaja tõsta riiulisse, sest see hingamisteede nakkus on nagu iga teine ehk levib edasi, hoolimata kellaajast, asutuse tegevusvaldkonnast või sellest, kas tegemist on 49. või 51. külastajaga.
Koolid ja ülikoolid peab lahti hoidma ja ka ülejäänud ühiskonnas piiranguid selgelt põhjendama ja fookustama. Kogu energia tuleb suunata vaktsineerimise korraldusele, see on praegu ainus sisulise ja määrava tähendusega eesmärk.
Koroona ei osutunud erinevalt eelmistest SARSidest ometi nii kergesti külgehakkavaks ega tapvaks, kui 2020. aasta kevadsuvel kartsime.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/01/12073469t1h2d71.jpg)