Eerik-Niiles Kross: Putini plaan

Eerik-Niiles Kross. Foto: Erik Prozes

Küsima ei pea mitte, mis on Venemaa eesmärgid, vaid kuidas ja millal ta neid saavutada kavatseb, kirjutab riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond).

2008. aasta kevadel ja suvel istusid mitmed Gruusia valitsust nõustavad analüütikud kaartide ja meediakokkuvõtete taga ning üritasid aru saada, mida Venemaa Gruusia vastu plaanib. Tollal arvas enamik Lääne-Euroopast ja Põhja-Ameerikast, eriti sealsed valitsused, et midagi ei plaani. Sõjalise sissetungi võimalust isegi ei arutatud, see olnuks täiesti «ebaratsionaalne». Saksa ajalehed kirjutasid, et Gruusia on eskaleeruvas konfliktis «separatistide ja keskvalitsuse vahel» ise süüdi ja Saakašvili kahjustab oma riiki, kuna ei saa Moskvaga läbi. Venelased olid 2008. aasta aprillis presidendi dekreediga loonud ametlikud suhted Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga, saatnud dessantnikud ja raudteeväed Abhaasiasse ning läänemaailm üritas kõigest väest kõiki osalisi «dialoogile» manguda. Paralleelselt proovisid oma «rahuplaani» ellu viia Berliin, Washington, Pariis, Brüssel ja Thbilisi.

KOLM MÕTET

• Läänel on seniajani raskusi tunnistada, et erinevad Venemaa mahitatud pingekolded on ühe suure kriisi elemendid.
• Kreml arvab või vähemasti teeskleb arvamist, et maailma kauaoodatud uue julgeolekuarhitektuuri loomise aeg on kätte jõudnud.
• Venemaa ei taha mitte murda lääne võimalikku vastulööki, vaid kustutada igasuguse reaalse vastupanu ja valmiduse Ukrainat abistada.