Molekulaarmeditsiini professor: ka vaktsiinipooldajad elavad mullis

Foto: Erakogu

• Vaktsineerimisse suhtutakse ülepolitiseeritult
• Alternatiivmeedia kasutab ära peavoolumeedia vigu
• Vaktsiinivastaste peale ei maksa olla pahane

Valitsus on kehtestanud piirangud, mis löövad valusamalt mittevaktsineerituid, kellest nii mõnedki on nüüd valiku ees, kas vaktsineerida või jätta oma töö. Kas need piirangud aitavad või hoopis lõhestavad ühiskonda? Miks on Eestis ikkagi nii palju mittevaktsineerituid, küsib Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane.

Tšättisin eile neli tundi hõimlasega, kes on põdenud läbi koroona, kes ei ole ise vaktsineeritud ja kelle pere liikmed ei soovi ennast vaktsineerida. Tahtsin aru saada, miks nad seda teevad kui vaktsineerimine on olnud nii kättesaadav. Tahtsin teada, kus ja millal kadus tema usaldus arstide ja teadlaste vastu, kes on rääkinud vaktsineerimise vajalikkusest. Üleeile käisin rääkimas ka Luunja koolis lastevanematele ja õpetajatele. Sain mitmeid väga häid ja mõtlemapanevaid küsimusi.

Avastasin, et olen elanud oma mullis. Minu jaoks on olnud kõik lihtne. Vaktsineerimine tähendab mulle, et saan lisakaitse ja võtan sellega vastutuse ka teiste ees, see tähendab, et levitan väiksema tõenäosusega viirust. Ei tegele selle teemaga enam, elan oma tavalist elu edasi. Olen lootnud, et valdav osa inimesi mõtleb samuti nii, aga selgub, et ei mõtle.

Paljude jaoks on vaktsineerimisest saanud poliitika. Praegu tunnevad kehvemini ennast need, kellel on olnud vähe tööd ja kes on kaotanud oma sissetulekutes. Sel juhul tajutakse vaktsineerimist kui valitsuse sunnipoliitikat. Mittevaktsineerimine on sel juhul protest. Kui sa oled aasta tagasi põdenud koroonat ja see polnud sinu jaoks raske haigus, või sa ei nakatunud lähikontaktsena, siis ongi raske mõista, miks peaks vaktsineerima. Kui bioloogia ei ole sind kunagi huvitanud, siis on peaaegu võimatu ka aru saada, millist ajalehe artiklit uskuda ja millist mitte.

Praegu tunnevad kehvemini ennast need, kellel on olnud vähe tööd ja kes on kaotanud oma sissetulekutes. Sel juhul tajutakse vaktsineerimist kui valitsuse sunnipoliitikat. Mittevaktsineerimine on sel juhul protest.

Inimesed ei oska oma olukorda alati ise parandada, ei psühholoogilises ega majanduslikus mõttes. Sellistel perioodidel on nad rohkem tundlikud vigadele, mis tehakse valitseva võimu poolt. Valitseva võimu hulka on praegu arvatud ka teadusnõukoda. Näiteks, kui Taani peatas ajutiselt kevadel AstraZeneca vaktsiini kasutamise, siis leidus teadusnõukojas liige, kes kiirustas ajakirjanduse teatama, et Taani ülejäägid tuleb saada endale. Ta ei mõelnud kordagi sellele, et selline keelekasutus ja üleskutse võivad tekitada tunde, et Eesti inimesest ei hoolita. Sama seis on Moderna vaktsiiniga praegu, inimesed küsivad, miks seda ei peatatud. Olen püüdnud omalt poolt selgitada, et perearstid ja vaktsineerimiskeskused teavad riske ja Moderna kasutamist suurema müokardiidi (südamelihase põletiku toim.) riskigrupis välditakse. Ilmselt on peavoolu ajakirjandus rääkinud ja kirjutanud ka vaktsiinide võimalikest kõrvaltoimetest. Sellest on räägitud, aga siin on alternatiivajakirjandus olnud usinam.

See ei tähenda, et ma ise oleksin valitsuse ja teadusnõukoja suhtes kriitiline, nad teevad minu meelest hämmastavat ja tänuväärset tööd ning vead on sellesse töösse juba ette kodeeritud. Otsuseid tuleb võtta vastu kiiresti ja need ei saa olla kõigi jaoks head.

Ilmselt on peavoolu ajakirjandus rääkinud ja kirjutanud ka vaktsiinide võimalikest kõrvaltoimetest. Sellest on räägitud, aga siin on alternatiivajakirjandus olnud usinam.

Loodus ei salli tühja kohta. Praegust rasket seisu on hakanud ära kasutama populistid ja teised suurema tähelepanu vajadusega inimesed. Pardale on saadud mõned perearstid ja teadustöö taustaga inimesed, kes segavad teaduslikke fakte kontrollimata väidetega ja mängiva osavasti inimeste emotsioonidel. Mul ei ole mingid tõendeid, aga kui Kaari Saarma ja Martin Helme räägivad umbes paari päevaste vahedega, et COVID-19 raviks tuleb vaktsineerimisele eelistada ivermektiini ja teisi varajasi ravi meetodeid, siis minu jaoks on tegemist ühtse liikumisega. Siinkohal veelkord, ivermektiin ei aita koroonaviirusnakkuse ja COVID-19 puhul, see on tõestatud mitmete kliiniliste uuringutega. Toimivat head varajast ravi ei ole.

Tartu Ülikooli Kliinikum on ülekoormuses, olukord on siin senisest kõige raskem. Mida saab igaüks ise ikkagi teha, et olukorda leevendada ja samas oma põhimõtetele kindlaks jääda?

Mul pole kuskilt võtta andmeid, aga olen üsna veendunud, et 95 protsenti arstidest ja teadlaskonnast pooldab SARS-CoV-2 viiruse vastu vaktsineerimist. Miks ma seda arvan - sest Tartus on 80 protsenti gümnaasiumiõpilastest vaktsineeritud ja mõnes gümnaasiumis oli see protsent juba septembri alguses üle 90. Nende gümnaasiumite lapsed käivad praegu koolis ja on korraldanud terve sügis mitmesuguseid üritusi. Tõsi küll, kõik meie lapsed on üsna hiljuti vaktsineeritud ja seetõttu on ka kaitse hästi efektiivne.

Praegu Eesti kehtiv vaktsineerimise skeem ja soovitused igati ajakohased ja vastavad muu maailma standarditele.

Minult on küsitud, kas arstidel ja teadlastel on ringkaitse? Minu meelest seda ei ole. Me tunneme lihtsalt seda ala ja saame aru et vaktsineerimise riskid on madalad võrreldes kasuga ning seda ka olukorras, kus koronaviiruse delta tüvi nakatab mõne aja möödudes vaktsineerituid rohkem kui alguses ning enam kui me seda kevadel oskasime oodata. Me lihtsalt mõistame, et vaktsineerimine on vajalik ja sellel ei ole seost valitsuse poliitikaga ega meie hirmuga minna kolleegidega konflikti.

Pikas plaanis ei ole märkimisväärset tähendust sellel, kas teadusnõukogu ja valitsus teevad vigu või mitte. Kindlasti teevad nad vigu, me kõik teeme. Oluline on teha enda jaoks otsused ise, keda usaldada ja keda mitte. Praegu Eesti kehtiv vaktsineerimise skeem ja soovitused igati ajakohased ja vastavad muu maailma standarditele.

Kokkuvõttes, mida siis ikkagi soovitada? Kui sa ei ole veel vaktsineeritud, siis selleks on sul endiselt võimalus ja tegelikult ka ühiskondlik, aga seejuures poliitikast sõltumatu vajadus. Kõige suurem on see vajadus loomulikult riskigruppides olevatel inimestel. Kui sa tunned, et see on sinu vabaduse piiramine ja sundimine, siis räägi sellest, võta sõna, paku välja uusi lahendusi. Aga seda kõike saad sa teha ka siis kui sa oled juba vaktsineeritud.

Kui sa oled juba läbi põdenud või vaktsineeritud, siis järgi arstide soovitusi ja lase endale teha õigel ajal tõhustusdoos. Hoia distantsi ja ära korralda suuri pidusid. Järgi terviseameti soovitusi. Ära ole pahane nende peale, kes veel ennast ei ole vaktsineerinud. Inimesed elavad väga erinevates infoväljades. Sõnumid vaktsineerimise vajadusest on nende jaoks erinev sinu omast, kes sa saad aru vaktsineerimise rollist, erinev.

Hoidkem üksteist ja püsigem terved.