AK ⟩ USA mereväekapten William Combes: Venemaa agressiivsus Läänemerel kasvab

Vaatamata jõulisele kuvandile on Kaliningrad sõjaliselt väga haavatav. Venemaa ja Valgevene harjutavad Kaliningradis Zapad 2021 õppustel sõjalist koostööd. Foto: Vene kaitseministeeriumi pressiteenistus

Kui Venemaa heidutamine mingil põhjusel nurjub ja konflikt saab reaalsuseks, siis tuleb sõjalised võimekused, mis on koondunud Kaliningradi, neutraliseerida, leiab USA mereväekapten ja Balti Kaitsekolledži juhtimis- ja planeerimisõppetooli direktor William Combes. 

Kui kusagil maailmas leiab aset sõjaline konflikt, siis võivad selle mõjud kanduda meie naabruskonda, muutes seni valitsenud arusaama turvalisusest. Sõda Ukrainas ja Gruusias suurendas NATO liitlaste koostööd ja tõi alliansi idatiivale täiendavaid vägesid, et heidutada Venemaad. Sellest ajast alates on sagenenud ka Venemaa agressiivne tegevus, et näidata oma rahulolematust. Sealhulgas mõjutab Balti riikide julgeolekut Nord Stream 2 valmimine, mille tegelike mõjude kohta pole täielikku selgust.

Selleks et mitte pelgalt spekulatsioonidesse laskuda, aitab tänases intervjuus Läänemere julgeolekuolukorda mõtestada Ameerika Ühendriikide mereväekapten ja Balti Kaitsekolledži juhtimis- ja planeerimisõppetooli direktor William Combes, kes on muu hulgas töötanud ka Pentagoni mereoperatsioonide osakonnas ning koolitanud välja ohvitsere strateegiliste missioonide läbiviimiseks.

William Combes, kui vaadata tagasi viimasele kümnele aastale, siis millised on teie jaoks olulised muutused Läänemere sõjalises julgeolekus?

Ma arvan, et viimase kümne aasta jooksul on olnud neli peamist muutust.

Esimene on Läänemere maade (ja Euroopa) merejõudude suhteline langus (laevade arv ja võimekus). Selle muutuse analüüsiga saab põhjalikumalt tutvuda, kui lugeda Kieli ülikooli julgeolekupoliitika instituudi õppejõu Jeremy Ströhsi värsket raamatut «The Decline of European Naval Forces: Challenges to Sea Power in an Age of Fiscal Austerity and Political Uncertainty».

Järgmised kaks muutust on otseselt Venemaaga seotud, täpsemalt puudutab see Kaliningradi militariseerimist ja Vene mereväe kasvavat agressiivsust Läänemerel.

Vaenulikkust iseloomustab Läänemere-äärsete NATO vägede, eriti Ameerika Ühendriikide oma ahistamine ja sõjaliste õppuste läbiviimine Läänemere majandusvööndis, kompides sellega rahvusvahelisi reaktsioone.

Militariseerimise puhul viitan ennekõike laeva- ja maismaarünnakuteks mõeldud raketisüsteemidele, mis võivad ohustada merevägesid ja suurema elanikkonnaga asulaid. Sõjalises kõnepruugis nimetatakse neid võimeid juurdepääsuvastaseks ehk ala keelamiseks, lühidalt A2/AD.

Venemaa A2/AD võimekus võib sõjategevuse korral muuta Läänemerele saadetavate NATO vägede riskiarvutust.

Neljas on aga muutus paremuse poole. See on NATO liikmesriikide suurem teadlikkus ohust, mida kujutab endast Venemaa status quo’le hübriidtegevuse, valeinformatsiooni ja tavapäraste sõjaliste tegevuste kaudu.

Tänu sellele teadlikkusele saavad liikmesriigid võtta kasutusele täiendavaid meetmeid, et nende ohtude vastu võidelda või neid muul moel tõkestada, näiteks õppuste läbiviimise ja vägede lähetamisega piirkonda.

Räägime ka ühest selleaastasest sündmusest. Ameerika Ühendriigid olid pikalt Nord Stream 2 ehitamise vastu, kuid siis leebusid Saksamaa suhtes. Miks USA administratsioon meelt muutis?