Peeter Koppel FOTO: Mihkel Maripuu

Spekuleerimisfestivalid lõppevad alati pisaratega nii peoga hiljem liitunutele kui ka nendele, kes õigel ajal n-ö välja ei saa, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel praegusest investeerimispalavikust.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Istud maha. Loed lehte. Avastad, et jälle räägib keegi õhinal sellest, kuidas investeerimine on põhimõtteliselt imelihtne, «finantsvabadus» juba paistab ning üleüldiselt läheb elu ainult lihtsamaks ja rõõmsamaks. Teed teleka lahti – sama lugu! Ilmselgelt on alanud fantastiline spekuleerimisfestival, kus põhimõtteliselt «iga loos võidab» ja «kaotada ei ole võimalik». Siinkohal tuleb olla tujurikkuja ning öelda, et 20+ aastat kogemust finantsturgudel ütleb selgelt, et nii need asjad ei käi. Spekuleerimisfestivalid lõppevad alati pisaratega nii peoga hiljem liitunutele kui ka nendele, kes õigel ajal n-ö välja ei saa.

Seega, esiteks on küll võimalik kaotada. Korralikult oli võimalik näiteks kaotada aastal 1997, 1998, 2000, 2001, 2008 ja isegi 2020. Jah, 2001 ja 2020 tabasid turge välised šokid, kuid muude aastaarvude puhul peab nentima, et tegu oli ka analoogse spekuleerimisfestivaliga, kus just aktsiaid osteti hinnatasemel, millel puudus igasugune fundamentaalne õigustatus. Üldiselt millegi liiga kallilt ostmine ei kipugi turgudel kunagi hästi lõppema. See aga tähendab, et enne võiks eksisteerida arusaam, mida tähendab «kallis». Ja ei – siin ei tähenda see seda, kui käed ümber on.