Valimisdebatt 13. veebruari õhtul.

FOTO: Kuvatõmmis

ERRi valimisstuudio haridus- ja teaduspoliitikast oli kui tunnikontroll enne lõpueksamit. Väike hindeline töö, mis on abiks nii valijale kui poliitikule.

Ühelt poolt saab ühiskond selgust, mis ootab meie haridust ja teadust ees, teisalt saavad erakonnad aimu, kui edukad ja argumenteeritud on nende ideed ausas väitluses. Nõnda saavad kõik väitlejad oma hinnetelehele väikese märgi maha meile omasel skaalal 1-5.

Mailis Reps – 5

Haridus- ja teadusministri esinemine oli veenev saate esimestest minutitest lõpuni välja. Kõigil neljal käsitletud teemal olid ministril varnast võtta konkreetsed ettepanekud, mida toetasid täpsed näited ja kui debati fookus kippus hajuma, õnnestus Repsil see taas remarkidega õigele rajale juhtida. Eriliselt kiiduväärt oli ministri reaktsioon just päevapoliitiliselt kõige kriitilisemal teemal teaduse rahastamisest, kus ka oponendid paistsid Mailis Repsi vastustega rahule jäävat.

Lauri Hussar – 5-

Eesti 200 esindajana sobis debati lähtekoht Hussarile ehk kõige paremini – millises õppekeeles peaks edaspidi Eestis üldharidust antama. Erakonna üht põhiteemat esitas väitleja veenvalt ja entusiastlikult ning võiks öelda, et arutelu kaht esimest teemat domineeriski Hussar. Eriliselt positiivne oli näha, et lisaks arvamustele ja hinnangutele, otsis Lauri Hussar oma seisukohtade toetuseks abi ka uuringutest ning statistikast, mis peaks olema ühe haridus- ja teadusdebati peamine osa. Väitluse teises pooles paistab Hussari jõud aga raugevat – kõige ilmekamalt väljendub see erakonna idees, kuidas viia teadusrahastus 2% SKPst, mille selgitused jäävad minimaalseks.

Maris Lauri – 4+

Maris Lauri jaoks algab debatt suhteliselt tagasihoidlikult ja kuigi ka Reformierakonna programmis on olulisel kohal ainult eestikeelsele üldharidusele üleminek, jääb väitleja selgelt jõuliselt esinenud Lauri Hussari varju. Pigem juhib Maris Lauri ise väitluse sisulist fookust teemast kõrvale, rünnates Mailis Repsi Kohtla-Järve riigigümnaasiumi küsimuses, mis on kindlasti oluline teema ja aktuaalne, kuid vaid üks näide suuremast üleriiklikust probleemist. Väitluse teises pooles läks Maris Lauri aga järjest selgemaks, konkreetsemaks ja oli üks väheseid, kes lisaks loosunglikkusele – vaja on rohkem raha! – pakkus välja ka konkreetseid programmilisi lahendusi kõrghariduse ja teaduse teemadel nt rakendusuuringute instituudi rajamine, stipendiumisüsteemi reformi vajadus või õppelaenude ebamõistlik intressimäär.

Jüri Ginter – 4+

Jüri Ginter ei olnud kindlasti väitluse kõige sõnakam osaleja, kuid teda ei saa süüdistada passiivsuses. Osavalt kasutas ta ära oma teadmisi nii Tartu kohalikust hariduselust kui kogemusest kõrghariduse korralduslikest probleemidest. Väitluse järel saab selge pildi ka Roheliste konkreetsematest ideedest antud probleemküsimuste osas. Olgu see erainvesteeringute kaasamine, pearaha küsimus või kahesuunaline keelekümblus. Ginteri probleemiks oli ehk pisut kuiv ja väheveenev esitus eriti võrdlusena jõulisemate oponentide kõrval.

Marju Lauristin – 4

Marju Lauristin tõestas taaskord, et suudab end kehtestada vaieldamatu arvamusliidrina ka seltskonnas, kus kaheksa inimese peale on kolm praegust või endist haridusministrit ja 6 doktorikraadi. Lauristini pluss oli kindlasti arutelu tase, mida ta debatti pakkus – head mõtted, mis ei jäänud loosunglikuks, kiired vastused ja terav poliitiline taju. Samas olid Marju Lauristini sõnavõtud tihti liialt pikad, kippudes arutelu fookusest väljuma. Kohati oli raske mõista, kuhu väitleja tahab välja jõuda ning mida erakond soovib konkreetselt ellu viia.

Tiiu Kuurme – 3+

Ei saa öelda, et Tiiu Kuurme poleks väitlusesse panustanud. Tunnustatud kasvatusteadlasena esitas ta palju huvitavaid ideid Soome näidetel, millised on mured tänase õpetajaõppega või mis mured on pehmete ja kõvade teaduste rahastamisel. Kahjuks ei õnnestunud väitlejal end debatis kehtestada ning tema sõnavõttude järel jäi segaseks, mis siis on Vabaerakonna idee, et neid probleeme lahendada.

Jaak Valge – 3-

Jaak Valge ütleb ka ise väitluse ajal, et selle debati vorm ei ole tal veel päris käpas ja nii ongi! Valge on oma seisukohtades kas ülemäära loosunglik, vuristades ette posu EKRE lubadusi või siis jällegi laialivalguv ja paljusõnaline, jäädes kõige selle juures ka üheks passiivseimaks väitlejaks. Samas saab EKRE valija kindlasti kinnitust, et erakonna haridusprogramm käib ühte jalga partei pealiiniga.

Tõnis Lukas – 2+

Kahjuks valib Tõnis Lukas juba esimestest sõnadest alates lihtsama vastupanu tee ning probleemi analüüsimise asemel otsustab nt Kohtla-Järve gümnaasiumi eestikeelsete õpilaste muresid karakteriseerida kui „peale koolipidu vastu lõugu saamist“. Sama jätkub enamikus debatis, kus Lukase sõnavõtud on kas sisutühjad nt „ingliskeelestumine käib liiga kiiresti – selle juurde ma jään!“ – andmata rohkem selgitusi ja põhjendusi. Parim näide eelnevast oli nt õhku visatud idee üleeestiliste magistrikoolide rajamisest, mis paistab oponentides tekitavat siirast hämmastust ja segadust. Lukase ehk tugevaim osa on debati viimane veerand, kus teadusrahastuse küsimustes kuuleb lisaks loosungitele ka selgitusi.