JUHTKIRI ⟩ Seksikate sissetung

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• 2003. aastal lubas Res Publica meile tänavareklaamikampaanias rohkem seksikaid mehi.
• Need seksikad mehed on nüüd kohal ja sõidavad taksot, aga ei oska enamasti eesti keelt.
• Bolti ärihuvi on Bolti ärihuvi, aga Eesti riik peaks lähtuma meie rahvuslikest huvidest.

Enne Euroopa Liiduga (EL) liitumise referendumit 2003. aastal paiskas Res Publica Eesti tänavatele reklaamplakateid «Rohkem seksikaid mehi. Jah Euroopale!». Neil tõmbasid tähelepanu mingid rahvusvahelistest pildipankadest võetud tõmmud lõunamaalaste näod.

Nüüd on need seksikad mehed kohal ja sõidavad taksot, kuid ei ole väga sageli pärit ELi maadest. Ka raskendab nendega suhtlemist asjaolu, et enamasti ei oska nad üldse eesti keelt, mis peaks ometigi olema teenindussektoris välistatud.

Paradoksaalsel kombel seisab ka nende õiguste eest (me ei räägi küll õigusest olla umbkeelne) justnimelt EL. Märtsis võttis EL vastu direktiivi, mis nõuab platvormitöötajatele, näiteks Bolti taksojuhtidele, töölepinguid ja sellest tulenevaid sotsiaalseid hüvesid. Seni on Bolt, nagu ka teised platvorme pakkuvad ettevõtted, deklareerinud, et nende platvormidel tegutsejad ei ole tegelikult ettevõtete töötajad, vaid on iseseisvad füüsilisest isikust ettevõtjad. Nad peavad ise oma sotsiaalsete garantiide ja maksudega tegelema, see ei ole ettevõtete mure.

Õigusriik peaks kohtlema turuosalisi võrdselt ja seisma elementaarsete kvaliteedistandardite eest, et seksikad mehed oskaksid eesti keelt.

Aga kelle mure see siis on? Kui nende inimeste tausta süveneda, siis tekib küsimusi veel: kuidas on nad Eestisse sattunud, kas nad suudaksid täita (takso)litsentsi saamiseks vajalikke nõudeid, sealhulgas keeleoskust, ja millal nad viimati mingeid makse maksid?

Need on küsimused teenuse kvaliteedi ja õiglase konkurentsi kohta. Pole võimalik, et Bolt peseb siin käed puhtaks. Samuti peaks vastuseid soovima Eesti riik, kes aga kuuldavasti lobistas Euroopa Liidus küpsevat direktiivi Bolti huvides, jättes järelikult meie rahvuslikud huvid tahaplaanile. Mis siis, et Bolt on Eesti riigile au ja kuulsus toov ükssarvik (idufirma, kelle turuväärtus on kasvanud üle miljardi dollari). Õigusriik peaks kohtlema turuosalisi võrdselt ja seisma elementaarsete kvaliteedistandardite eest, et seksikad mehed oskaksid eesti keelt.

Üks teema on Bolti lobitöö Eesti ametkondades ja nende abil Brüsselis – mis pole iseenesest keelatud, kui tegevus on avalik ja kõik teavad, kes, kus ja mis. Paraku on väljaanne Euractiv väitnud, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse oli tööle asunud Bolti endine töötaja, kelle vahendusel on ministeeriumis tehtud varjatud ELi-suunalist lobitööd.

Teine teema on aga Bolti siseriiklik kohtlemine Eestis. Kuna vastuvõetud ELi regulatsioon on direktiiv ja mitte määrus, võivad ELi liikmesriigid selle kohandamise viisi suurel määral ise valida. Võib oletada, et Bolt soovib säilitada oma ärimudelit – vähemalt Eestis – ning jätkab meie valitsusringkondade lobistamist. Eesti riik ei peaks selles küsimuses Bolti liimile minema.

Mõeldes kuuldustele Bolti erikohtlemise kohta, saab neid kuulduseid ümber lükata vaid praktikas, kui Eesti riik võtab umbkeelsed ja tõenäoliselt tudengiviisaga saabunud taksot sõitvad seksikad mehed luubi alla.