JUHTKIRI ⟩ Otsime suuri tegijaid

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Postimehe eurodebattide sarja väitlused toimuvad stuudiost väljas.
• Debattide fookust tuleb hoida teemadel, mis on Euroopa Parlamendi pädevuses.
• Kandidaatidel peavad olema sisulised teadmised Pan-Euroopa probleemidest.

Neljapäeval alustas Postimees oma eurodebattide sarjaga, kus saavad sõna Eesti kandidaadid Euroopa Parlamenti. Esimene debatt toimus Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis. Postimees tahabki tuua väitlused stuudiost välja rahva sekka, et kõik soovijad saaksid tulla neid kuulama.

Teiseks tahab Postimees tõsta esile, et Eesti pole vaid Tallinn. Kui esimene debatt toimus Tartus, siis teine debatt toimub 2. mail Narvas TÜ Narva kolledžis ning kolmas debatt 16. mail Pärnus keskraamatukogu rippsaalis. Tallinnas leiab aset alles viimane debatt 23. mail, toimumiskohaks Postimehe meediamaja galerii.

Kordame siinkohal Postimehe 11. aprilli juhtkirjas öeldut: «Kampaanias tuleks vältida munitsipaalteemasid ja sisepoliitilisi teemasid, mis ei ole ELi pädevuses, ehkki võib ennustada, et valimised kujunevad usaldushääletuseks valitsusele. Sellele vaatamata on vaja silmas pidada suurt sihti: Eesti julgeoleku- ja majandushuve. Lisaks NATO-le on EL vaatamata oma mitmetele probleemidele meie teine kindlus, kuhu kuulumise privileegi Lennart Meri ja teised tema põlvkonna Eesti riigimehed välja võitlesid.»

Seega on Postimehe eesmärk hoida debattide fookus teemadel, mis on Euroopa Parlamendi pädevuses, ning ühtlasi täita vana head Postimehe missiooni oma lugejate ees: harida neid maailma asjadest. Soovime tutvustada Euroopa Liidu ja Euroopa Parlamendi funktsioneerimist ja anda parema ülevaate sellest, mida Eestist valitavad kandidaadid sinna tegema lähevad.

Kui kandidaadid ei suuda end juba valimisdebatis säravalt kehtestada, pole erilist lootust, et nad suudaksid seda parlamentaarses debatis Brüsselis või Strasbourgis.

Muide, nende valimiste korraldus erineb nii kohalike valimiste kui riigikogu valimiste omast väga suurel määral. Esiteks, kogu Eesti on üks ringkond, mis tähendab, et olenemata elukohast võivad valijad valida kõikide kandideerijate vahel. See toob kaasa ka valimistulemuse suurema proportsionaalsuse, st süsteem ei võimenda võitjate tulemust välja jäänud kandidaatide häälte abil nõnda nagu riigikogu valimistel.

Teiseks, valitavad kandidaadid reastuvad pingeritta saadud häältesaagi põhjal ning nende järjekord valimisnimekirjas pole tegelikult üldse oluline. Valituks osutuvad need, kes saavad valijatelt kõige rohkem hääli.

See tähendab, et kandidaadi isik määrab Euroopa Parlamendi valimistel rohkem kui erakondlik positsioon. Kandidaate pole ka nõnda palju. Järelikult võimaldavad sisulised debatid anda valijatele parima ülevaate valikust ja tagada, et lähetaksime Eestist Euroopasse tõesti parimaid mehi ja naisi.

Postimehe debatt võimaldab näha, kas kandidaatidel on sisulisi teadmisi Pan-Euroopa probleemidest ning ka karismaatilisust, et oma seisukohti hästi ja mõjusalt esitada. Kui kandidaadid ei suuda end juba valimisdebatis säravalt kehtestada, pole erilist lootust, et nad suudaksid seda parlamentaarses debatis Brüsselis või Strasbourgis. Euroopa vajab suuri tegijaid ja seda eriti väikeriigist.