E-HÄÄLETUS ⟩ Soome ekspert: me ei taha oma valimiste ausust ohtu seada

Johanna Suurpää on Soome justiitsministeeriumi demokraatia ja avaliku õiguse osakonna peadirektor. Foto: Soome justiitsministerium

• Ei saa muuta turvaliseks valimisi, kus tuleb neti kaudu luua ühendus iga hääletaja arvutiga.
• Kui lööb kõikuma valimiste turvalisus ja usaldusväärsus, on see suur probleem demokraatiale.
• Rahvusvaheline huvi ja surve e-hääletuse kasutuselevõtmiseks on praegu üsna olematu.

Intervjuu Johanna Suurpääga Soome justiitsministeeriumist, kes juhtis 2017. aastal ekspertide töörühma, mille ülesanne oli koostada e-hääletuse rakendamise eelaruanne. Aruande põhjal otsustas Soome e-hääletust mitte kasutusele võtta.

Aastal 2016 seadis Soome valitsus riigile strateegilise eesmärgi valmistuda kõigil valimistel traditsioonilise hääletamise kõrval elektroonilise hääletamise kasutuselevõtuks. Justiitsministeerium kutsus kokku töörühma, mille ülesanne oli koostada e-hääletuse rakendamise eelaruanne.

Töörühm kogunes 2017. aastal kord kuus, kokku kaheksa korda. Sellesse kuulus 15 liiget, sealhulgas mitmed küberturvalisuse eksperdid ülikoolidest ja valitsusasutustest, sotsiaalteadlased ja justiitsministeeriumi õiguseksperdid.

Töörühma juhtis Johanna Suurpää, kes töötas tol ajal justiitsministeeriumis demokraatia, keeleasjade ja põhiõiguste üksuse juhina. Praegu on ta sama ministeeriumi demokraatia ja avaliku õiguse osakonna peadirektor. Ta nõustus kommenteerima Soome arutelu e-hääletamise üle.

Teie töörühm oli Soomes ajaliselt teine e-hääletamise töörühm. Saan aru, esimene 2015. aastal soovitas kohalikel valimistel e-hääletamist kasutada?

Jah, aga väga esialgselt. Too aruanne ei laskunud detailidesse.

Mis oli peamine motivatsioon teist korda e-hääletamise otstarbekust kaaluda?

Kindlasti on õigustatud muresid seoses näiteks valimisaktiivsusega, eriti nooremate valijate puhul. Selles valijarühmas on mõned aktiivsed, aga paljud mitte. Ja valimisaktiivsus on demokraatia tuleviku seisukohalt väga õigustatud mure. See motivatsioon tuli väga selgelt välja: julgustada noori valijaid, kes on igasuguste digiasjadega hästi kursis. Nii et e-hääletus oleks üks viis julgustada neid kasutama oma hääleõigust.

Ja muidugi on inimesi, kes ütlevad, et e-hääletamine on palju mugavam. Kuna me saame oma pangaasju ajada digividinate kaudu, siis miks mitte ka hääletada, ei saa ju e-hääletamine olla keerulisem kui pangandus. Need argumendid tulid välja.

Ma ei oska nimetada Soomest ühtegi tõelist e-hääletuse aktivisti, kuid need olid need argumendid, mida avalikus arutelus kasutati. Meie töörühma eesmärk oli ideed edasi analüüsida ja me ei jõudnud oma raportis kordagi järeldusele, et e-hääletamine on Soomes igaveseks täiesti välistatud.

See oli nagu optimeerimisülesanne. Kui loete aruannet, näete, et me mõistame, et teatud eelised on olemas. Käisime ka Eestis ja uurisime teisi riike, kes on vähemalt osaliselt e-hääletamist katsetanud. Ja järeldasime, et positiivne mõju ei ole suur. E-hääletus võib mingil määral innustada valima, kuid me ei saa öelda, et see lahendaks probleemi, et inimesed ei ilmu valimistele, et nad ei kasuta oma valimisõigust. Kuid mingi väikse nihke võiks see tuua.

Kui valimistulemuste suhtes tekib kahtlus, võib alati osutada tegelikele sedelitele tegelikus kastis. Neid saab alati üle lugeda. Ja on mõnikord üle loetudki.

Miks siis teie töörühm soovitas Soomes e-hääletamist mitte juurutada?

Ilmnes mitmeid probleeme. Ütleksin, et IT-spetsialistid olid peaaegu üksmeelselt arvamusel, et aeg pole veel küps. Et ei ole kuidagi võimalik muuta turvaliseks valimisi, kus tuleb luua ühendus iga hääletaja arvutiga, sest see ei oleks täielikult suletud – süsteem lihtsalt töötab nii. Ja seni kuni süsteem pole täielikult suletud, ei saa seda sajaprotsendiliselt turvaliseks muuta, vähemalt mitte praegu kasutatava tehnoloogiaga. See oli tehniline argument.

Teine argument oli seotud usaldusega. Ja see on muutunud isegi aktuaalsemaks pärast seda, kui me seda teemat uurisime. Kui on hääletussedel ja pliiats, siis saab alati hääletussedelite juurde tagasi minna. Kui valimistulemuste suhtes tekib kahtlus, võib alati osutada tegelikele sedelitele tegelikus kastis. Neid saab alati üle lugeda. Ja on mõnikord üle loetudki.

Kui on tegu arvutisüsteemiga, lähevad hääled suurde «sulatuskatlasse», samuti tuleb ära lõigata side üksikvalija ja suure sulatuskatla vahel. Nii et tegelikult ei saa kuidagi laiemale avalikkusele arusaadaval viisil tagada, et pettust pole toimunud – nii et igaüks saaks põhimõtteliselt minna ja käegakatsutavalt olukorda kontrollida.

Soome Eduskunna klassikalisel kombel valijad 2. aprillil 2023 järjekorras Helsingis Kallio raamatukogus. Foto: Roni Rekomaa/Lehtikuva/AP/Scanpix

Valimispettus on teoreetiline risk, kuid mitte väga tõenäoline, eriti Soomes. Kas sellega ei peaks lihtsalt leppima?

Tulemuste usaldusväärsus on olnud Soome valimistel tavaliselt väga kõrge. Kuid USAs või teistes riikides on inimesed seadnud valimiste usaldusväärsuse kahtluse alla. Kui ilmneb, et osa nendest kahtlustest eksporditakse Soome (mida me pole varem eriti näinud, aga nüüd on inimesi, kes seda teevad), saame neile tulemusi väga konkreetselt näidata. Kui teha mingil moel järeleandmisi või kaotada vähemalt osaliselt valimiste turvalisus ja usaldusväärsus, on see suur probleem demokraatiale. Ja kuna meie valimissüsteemil on praegu väga tugev usaldusväärsus ja turvalisus, oleks meil palju kaotada.

Nii et need olid kaks probleemi. IT-eksperdid arvasid, ma ütleksin, et peaaegu üksmeelselt, et praegu on võimatu olla sada protsenti kindel. Mida iganes me ka teeks, praeguse tehnoloogiaga on risk alati olemas. Isegi kui see on väike, oht on siiski olemas. Ja teine argument, et usaldusväärsust ei ole võimalik tagada samamoodi nagu praegu.

Kui kaotada vähemalt osaliselt valimiste turvalisus ja usaldusväärsus, on see suur probleem demokraatiale. Kuna meie valimissüsteemil on praegu väga tugev usaldusväärsus ja turvalisus, oleks meil palju kaotada.

Need kaks probleemi viisid meid omal ajal järeldusele, et miinus kaalub üles plusspoole (mis on võib-olla ka olemas valimisaktiivsuse suurenemises). See oli järeldus, ja nagu ma ütlesin, me ei otsustanud, et «mitte iialgi». Lihtsalt praeguse tehnoloogiaga ja praeguste rahvusvaheliste kogemustega – mis on suures osas Eesti kogemused – ei ole me piisavalt veendunud, et peaksime nüüd selles suunas liikuma.

Seitse aastat on möödunud sellest, kui teie töörühm selle soovituse andis. Kas küberturvalisuse eksperdid või IT-inimesed on vihjanud, et valdkonnas on toimunud edusamme, mis võimaldaksid teema uuesti kaalumisele võtta?

Nagu ma ütlesin, on meil sellest ajast alates olnud valimiskogemusi eelkõige USAst ja ka teistest riikidest, kus valimiste ausus, eriti e-hääletamine on kahtluse alla seatud. Ja see ei ole suurendanud meie usaldust võimaluse vastu liikuda selles suunas.

Ja ma ütleks ka, et peaaegu kogu nõudlus on haihtunud, praegu e-hääletuse üle peaaegu üldse ei arutata. Paar aastat tagasi oli arutelu rohkem. Ja ka rahvusvahelist survet pole eriti palju; peale Eesti teised riigid ei liigu praegu selles suunas. Nii et sellel teemal praegu palju arutelu pole.

Ütlesite just, et peale Eesti pole olnud suurt rahvusvahelist survet. Kui tugevalt on Eesti Soomet survestanud?

Ei-ei. Minu sõnastus jättis lihtsalt vale mulje. Ütlesin, et peale Eesti pole ühtegi aktiivset näidet, kes selle suuna on võtnud. Ja surve all pidasin silmas rohkemate näidete tekkimist, et saaksime kaaluda. Eesti on alati väga abiks olnud. Oleme Eesti valimisorganitega väga tihedat koostööd teinud ja nad andsid meile kogu vajaliku teabe.

Ja ma saan aru, toimib see siiani, kuigi praegu on rohkem poliitilist diskussiooni, eriti ühe erakonna poolelt?

Ka rahvusvahelist survet pole eriti palju; peale Eesti teised riigid ei liigu praegu selles suunas. Nii et sellel teemal praegu palju arutelu pole.

Teil on õigus, et Eestis on mõned poliitilised jõud, kes e-hääletamist ei usalda, ja ka mõned IT-spetsialistid, kes ei usalda, kuid üsna jõuliselt on esindatud ka need, kes on endiselt e-hääletamise poolt. Aga arutelu on jälle alanud. Ka ma ise ei ole selles teemas täiesti erapooletu – olen n-ö Soome poolel.

Nagu aru saate, ei saa ma võtta seisukohta, mis suunas te peaksite Eestis liikuma, kommenteerisin vaid Soome olukorda.

Jah, muidugi, tänan teid selle intervjuu eest.