FOTO: Raamat

Venemaa on absurdne riik, veelgi absurdsem oli Nõukogude Venemaa. Nii absurdne, et kui kirjutada sotsialistliku eksistentsi tegelikkusest, saab kokku iroonilis-absurdse romaani, mida Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus mõistagi avaldada ei saanud, küll aga mädanevas Euroopas.

Kui enamasti tuli nõukogude ühiskonda kirjeldavates teostes lugeda reaalsust ridade vahelt, siis ses teoses ei varja autor midagi. Juba pealkiri on mõnitav. Venemaa kuulsaim sõdur on teatavasti Vassili Tjorkin, kangelane, kellest kirjutati pikki poeeme ja vändati filme. Ja nüüd mingi Tšorkin.

Tšorkin on kõike seda, mida Tjorkin ei ole – rangisjalgne, lüheldane, lihtsameelne, nõukogudevastane... Kusjuures nõukogudevastasus tuleb teadmatusest. No kust peab lihtne külamees aimama, et Stalinil ei või olla kaht naist, kui teda ässitatakse poliitkoosolekul seda küsima.

Saadetakse see Tšonkin valvama hädamaandumise teinud lennukit, kuhugi perifeeriasse, Krasnoje külla, kus ehitatakse kommunismi. Ja unustatakse. Punaarmeelane raskusi ei karda – unustati, siis unustati. Tšorkin kolib postiljon Njura juurde ja lülitub tahtmatult külaellu, mida raamatus värvikalt, humoorikalt ja tõepäraselt kirjeldatakse.

Kedagi ju ei pane imestama, kui kolhoosiesimees hommikust peale puskarit kuukama hakkab, sest on alatasa hirmul, millal ta vangi pannakse. Ka kodukootud Lõssenkosid oli planeedi eesrindlikuimal kuuendikul piisavalt, jätkus Krasnoje küllagi – seal üritas Kuzma Gladõšev ristata kartulit ja tomatit, et all oleks mugulad ja peal viljad. Üritas, kuni Njura lehm kogu katsepõllu kinni pistis, misjärel saadeti lähima linna KGB-sse anonüümkiri, et Krasnojes pesitseb desertöör, Tšorkin. Ah-jaa, seks ajaks oli alanud teise ilmasõja lahingud Nõukogude Liidu territooriumil.

Absurdseid olukordi, mis Venemaa mõistes polegi absurdsed, on raamatus küllaga: kuidas vahistada juuti, kelle nimi on Stalin; kuidas juhtida stiihiat ja teatada rahvale Saksamaa kallaletungist; mis juhtub tööeesrindlasega, kes mõtleb välja uue lüpsimeetodi – neljast nisast korraga tõmmates; kas hobune saab parteisse astuda ja muud säärast.

Samas on Tjorkinil ja Tšonkinil mõndagi ühist – nad tulevad igast olukorrast puhtalt välja.