Dan Bogdanov ⟩ Krüptograafia, mis paneb vastu ka kvantarvutile

IBMi kvantarvuti Q System One. (AP Photo/Ross D. Franklin) Foto: Ross D. Franklin

Ehkki kvantarvutid pole nii võimsad, kui meile tahetakse näidata, peab ka Eestil olema plaan postkvant-krüptograafiaks, kirjutab akadeemik, Cybernetica AS teadusdirektor Dan Bogdanov.

Tänapäevased arvutusseadmed, meie nutitelefonid ja arvutid töötavad ränist tehtud kiipidel. Me tunneme neid hästi – näiteks on ränikiipidega tehtud kõik viimase aja läbimurded tehisintellekti alal. Insenerid on aga näinud ränist kiipide piire ning siht on seatud fotoonika ja kvantmehaanika suunas – ikka lootusega lahendada arvutiga veelgi keerulisemaid ülesandeid. Kõige ulmelisema maine on saanud kvantarvutid, millele omistatakse võimet lahendada keerukaid mõistatusi, proovides läbi paljud (või isegi kõik) lahendused ühekorraga. On tõde, et kvantarvutite programmeerimine vajab uut moodi mõtlemist ja teadlased tegelevad sellega nii Eestis kui ka välismaal.

Tänaseks on teada üks ülesanne, mille lahendamisel oleks piisavalt suurel kvantarvutil selge eelis ränikiipidel arvutite ees. Selleks on ühe arvu algarvuliste tegurite leidmine ehk tegurdamine. Kui keegi suudaks seda täna teha piisavalt suurte, üle 600 kümnendkohaga täisarvude jaoks, oleks ta võimeline murdma Eestis ja maailmas kasutatavaid krüptograafilisi algoritme (nagu näiteks RSA), saaks kuulata pealt salajast suhtlust ning võltsida digitaalseid allkirju. Tänaseks on ränikiipidega suudetud tegurdada kuni 250-kohalisi arve ja 600-kohaliste tegurdamist ei peeta inimkonna eluea jooksul ega meie planeedi eluea jooksul realistlikuks.