JUHTKIRI ⟩ Lämmatav ootamine

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Majanduse kehv seis võib mõju avaldada ka valitsuses.
• Mitmed eksperdid on laitnud valitsuse maksupoliitikat.
• Reformierakonna kuvand on saanud tagasilöögi.

Kui muu Euroopa hakkab majanduslangusest tõusma, on Eesti majandus jätkuvalt miinuses – küsimus ongi, kas negatiivsed näitajad hakkavad lõpuks otsustavalt mõju avaldama ka valitsuses.

Täpsemalt küsides, kas Reformierakond jõuab ära oodata majanduskasvu taastumise, nagu viitas ettevaatlikult Swedbank, või otsustab, et peaminister Kaja Kallas on halb valik Eestile ja ka Reformierakonna reitingule. Ootamine pole kunagi hea riigielu, sealhulgas majanduse tüürimisele – see tähendab teatud otsuste edasilükkamist, lubaduste andmist, mida ilmselt ei suudeta täita; ning jätkuvalt poliitilise kapitali vähenemist.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga vähenes Eesti majandus 2,1 protsenti. Muidugi, kui me võrdleme seda majandus- ja rahanduskriisiga poolteist kümnendit tagasi, siis on langus väga väike. Kuid võrrelda tuleb tänase päeva ja ülejäänud Euroopaga. Euroopa Liidu majandus näitab paranemise märke ja näiteks Leedu majandus samal ajal kasvas 2,9 protsenti. Seega ei saa valitsus näidata näpuga ka Brüsseli justkui ahistavatele piirangutele, mis takistavat Eesti majanduse taastumist. Ei saa näidata ka Ukraina sõjale, sest ka Leedu on sellest sõjast väga mõjutatud.

Ei, küsimus on ikka riigisisene. Mitmed välismaised kui ka Eesti majanduseksperdid on viidanud, et kriisist väljatulemiseks pole hea plaan tõsta makse. Aga just seda on Eesti valitsus teinud. Hinnad Eestis on kasvanud, praegu pole peale idasuuna enam suurt vahet, mis suunas Eestist välja sõita – igal pool paistab odavam.

Kas Reformierakond jõuab ära oodata majanduskasvu taastumise, nagu viitas ettevaatlikult Swedbank, või otsustab, et peaminister Kaja Kallas on halb valik Eestile ja ka Reformierakonna reitingule.

Valitsuse vildakatest majandusotsustest kirjutas 25. aprilli Postimehes ka majandusanalüütik Heido Vitsur: «No ei ole eurotsoonis võimalik säilitada majanduskasvu ega konkurentsivõimet, kui su hinnad kallinevad teistest keskmiselt kaks korda kiiremini ja sellele järgneb konkurentide omast tunduvalt kiirem palgakasv ning suureneb eelarve puudujääk.»

Konkurentsivõime on samas Eesti majanduse üks võtmesõnasid, sest meie majandus põhineb ju suurelt osalt ekspordil. See omakorda eeldab läbilöögivõimet. Kui seda ei ole, kängub ka majandus.

Reformierakonnal on teinegi mure lisaks peaministri võimalikule lahkumisele kas Euroopasse või kuhugi mujale. See on Reformierakonna enda bränd. Oma loomisest peale 1994. aastal on Reformierakond reklaaminud end kui just ettevõtjatele ja majanduskasvule suunatud erakonda. Nüüd peaks võibolla mõtlema rebrändimisele.

Seesama Vitsur viitabki aprilli lõpus tehtud küsitlusele, millest selgus, et 536st Eesti ettevõtjast hindas valitsuse tegevust positiivselt ainult kaks protsenti, ja nii kolm kvartalit järjest, negatiivsed valitsuse suhtes oli seevastu 62 protsenti.

Mida te siis teete, Reformierakond? Vahetate brändi ja peaministrit? Või istute, ootate ja loodate, et äkki läheb paremaks? Majanduslangus ja hinnatõus seevastu ei paista väga ootavat.