TARVO MADSEN ⟩ Eesti 200, kas JOKK-skeemitamine on teie meelest okei?

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

Eesti 200 kampaania mõjus küll reklaamina hästi, kuid sõnumina edastab see vaid seda, et erakond on nõus omakasu nimel JOKK-skeemitama, kirjutab Postimehe ajakirjanik Tarvo Madsen.

Olen ajakirjanikuna viimastel päevadel pidanud kajastama Eesti 200 kampaaniaga seonduvat skandaali. Tegelikult ju midagi hullusti ei ole, sest kohtuveskid ei jahvata ning ei ole näha, et keegi oleks otseselt seadust rikkunud. Küll aga kui poliitik läheb tele-ekraanile ja hakkab lausvalesid suust välja paiskama, on minu kohus ajakirjanikuna asjad selgeks teha. Samuti on minu meelest kõnealuses asjas peidus õppetund poliitilistele parteidele, kes kampaaniat teevad. 

Kõigepealt saatis Eesti 200-le kirja Euroopa Ringhäälingute Liit ehk EBU. Ma ei tea, mida nad täpselt selles kirjas ütlesid ning ette heitsid, sest nende omavaheline kirjavahetus ei ole avalik. Küll aga kinnitas EBU mulle, et nende jaoks on valmistanud pahameelt see, et Eesti 200 on kasutanud Eurovisioonile sarnast stilistikat ja lugu «Te Deum», mis kuulub autoriõiguse alla. Samuti nimetasid nad oma kampaaniasloganiks «Euro visioon», mis on juriidiliselt korrektne, aga siiski üsna selge viide. Pöördusin ka Eesti 200 poole, kellelt küsisin kommentaari. 

Kommentaari saatis mulle erakonna esindaja Marek Reinaas ning see kommentaar hämmastas mind. Võeti seisukoht, et Eesti 200 kampaanial ei ole mitte mingit seost Eurovisiooniga. Samuti rääkis ta mingisugusest avaldamata reklaamklipist, kus on kasutatud Beethoveni sümfooniat, mis ei ole autoriõiguse all. Tõesti, Beethoveni sümfoonia ei ole autoriõiguse all, aga mitte keegi ei olnud tol hetkel isegi rääkinud avaldamata klipist. Kustkohast Reinaasa meelest EBU seda avaldamata klippi pidanuks nägema? 

Kui see klipp avaldus, sai pahaseks Eestit Eurovisioonil esindav 5MIINUST, kellega Reinaas kontakti võttis. Nimelt tantsivad erakondlased oma uues reklaamklipis 5MIINUSE ja Puuluubi tuntuks tantsitud tantsu, mida hellitavalt nimetatakse «Veissoniks». See tants ei ole autoriõigusega kaitstud, aga Reinaas pöördus 5MIINUSE poole ja küsis neilt selle kasutamise kohta. Samuti sooviti kasutada muusikat. 5MIINUST ei olnud nõus kummagagi, aga Eesti 200 kasutas tantsu ikka. Rikkumine? Ei, aga suht näotu siiski.