/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2009/09/25/240930t1h2407.jpg)
Eestis tehakse aeg-ajalt uuringuid, et otsida vastust küsimusele, kui palju usaldavad elanikud riiklikke institutsioone. Tulemused näitavad, et suurima usalduse on välja teeninud just mundrikandjad, nagu piirivalve ja politsei. Skaala teises otsas istuvad aga erakonnad, keda usaldab vaid 16 protsenti elanikest.
Selles polevat aga midagi kummalist, sest eestlane olevatki selline, kes naljalt valitsejaid ei usalda.
Ühe tuntud eesti politoloogi sõnul on see meisse viimase viiekümne aastaga sisse programmeeritud umbusklikkus igasuguste valitsejate suhtes. Samas ei tahaks uskuda, et vähene usaldus parteide vastu on tingitud vaid mineviku võõrvõimu «teenetest». Kindlasti on siin oma roll mängida ka poliitikutel ja nende käitumisel.
Reedestel presidendi kärajatel vaagisid ka suuremate erakondade juhid usalduse teemat.
Samas jäi mulje, et väike usaldusprotsent meie juhtivpoliitikuid eriti muretsema ei pane.
Peaminister Andrus Ansip leidis isegi, et kui Euroopas keskmiselt usaldab erakondi 19 protsenti inimestest, pole Eesti 16 protsenti teab mis halb näitaja. Poliitikute sõnul ei tasuks seesuguste uuringute tulemusi ka üle tähtsustada, sest statistika ja reaalne elu on kaks eri asja.
Kuid miks siis inimesed ikkagi erakondade suhtes nii vähest usaldust üles näitavad? Üks põhjusi, mille poliitikud ise välja pakkusid, on see, et võrreldes mõne teise Euroopa riigiga on Eestis võimu juures päris palju erakondi.
Ettevõtja Olari Taal pakkus seepeale poliitikutele välja rohu, millega erakondade usaldust tõsta. Esiteks tuleks erakondade arvu Eestis piirata, viia see näiteks nelja peale. Teiseks peaks poliitikutele kehtestama usalduse tõstmise eesmärgil nõude kanda mundrit ning lõpuks tuleks keelata igasugused usaldusuuringud.
Nali naljaks, aga usalduse suurendamine erakondade vastu peaks olema poliitikute jaoks auküsimus. Sest kui erakondade ja poliitikute maine on kehv, väheneb ka nende heade tegijate hulk, kes sooviksid ja võiksid poliitikasse minna ja seal ilma teha. Seega on erakondade maine parandamine poliitikute endi kätes ning tegu on päris keerulise ülesandega, sest arenguruumi on kõvasti.
Näiteks Taanis usaldab erakondi koguni 58 protsenti elanikest, Soomes ja Rootsis ulatub see näitaja aga üle 30 protsendi. Siinkohal peaksid poliitikud tõsiselt mõtlema Mart Laari sõnadele, kelle hinnangul aitaks erakondade mainet tõsta see, kui poliitikud suudaksid enda tehtud vigu avalikkuse ees tunnistada ja nendest õppida.