Jüri Kuuskemaa Arsenali sõjatehasest sai kaasaegne keskus

Jüri Kuuskemaa
, kunstiajaloolane
Copy
Kunagisest Eesti suurimast relvatehasest on nüüd saanud Põhja-Tallinna keskus Arsenal.
Kunagisest Eesti suurimast relvatehasest on nüüd saanud Põhja-Tallinna keskus Arsenal. Foto: Sander Ilvest

Kleio mäletab, kuidas Esimese maailmasõja ajal valminud kasarmust sai Eesti suurim relvatehas ja praegune populaarne ajaveetmiskoht, kirjutab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Keisrid Nikolai II ja Wilhelm II olid küll nõod, kuid omavahel hästi läbi ei saanud. Mõlemat kimbutas iha laiendada oma impeeriumi «eluruumi». Aastaks 1910 oli selge, et see viib paratamatult sõjani. Venemaa valitsus otsustas luua Peeter Suure merekindluse, mille haarad küüniks Paldiskist meie läänerannikul kuni Hanko neemeni Soomes, keskuseks Tallinn.

See tõi kaasa tohutu ehitusbuumi, militariseerimise ja venestamise. Peeti vajalikuks taastada Vene-Jaapani sõjas räsitud Vene laevastik võimsamana kui Saksamaa sõjalaevastik. Sooviti tagada mereväe varustamine ning ehitada välja suurtükipatareid, blindaažid, laod, kasarmud ja varustusteed. Kauglaskesuurtükid 40-kilomeetrise laskekaugusega Eesti ja Soome poolel pidid koos miiniväljadega tegema Saksa laevadele võimatuks Soome lahte sisenemise. Väga oluline oli ka uute laevatehaste tekitamine ja nende varustamine toorainega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles