Ardo-Heiki Ingar: ärme rikume tervist!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/10/02/244278t1h6f14.jpg)
Eestlased hoolivad oma tervisest üsna palju. Enamik meist teab, et tervislik toitumine koos piisava liikumisega aitab saavutada head enesetunnet ja tervist.
Seega, kes endast hoolib, see väldib ka rämpstoitu ja liigset ekraani ees istumist. Samas ei ole aga paljud meist teadvustanud, kuidas mõjutab meie enesetunnet meedias avaldatav.
Paljudele on mõttest «vaid halb uudis müüb» saanud ajakirjanduslik dogma, mille tagamaade üle ei vaevuta eriti diskuteerima. Heal juhul piirdutakse põhjendusega, et inimloomusele lihtsalt on negatiivsus positiivsusest omasem.
Tegelikult loeme uudiseid lisaks teadmistejanule eelkõige emotsionaalsetel põhjustel. Kuna emotsioonid on meie kõigile väga olulised, siis pole imeks panna, et paljud meist kulutavad päevas mitu tundi eri meediakanalitest tulevate uudiste kuulamisele, lugemisele või ka vaatamisele.
Nii positiivse kui ka negatiivse uudise lugemine tekitab meis emotsioone, mis mõjutavad otseselt ka meie enesetunnet ning sellega vahetult seotud tervist.
Negatiivne uudis võib meis tekitada mitmesuguseid tundeid: kurbust, parastavat heameelt, pahameelt, viha jne. Kui keskenduda sellistele uudistele, võime üsna peagi tunda, kuidas meiegi enesetunne muutub negatiivsete emotsioonide mõjul järjest halvemaks. See toob kaasa ka depressiooni ja stressi.
Võime tõmmata paralleeli uimastite tarvitamisega. Esimest korda proovides saame küll rahulduse, aga sellest sõltuvusse sattudes tuleb selle ajutise heaolu eest oma tervise näol vägagi soolast hinda maksta. Negatiivseid ja kõmulisi uudiseid lugedes rahuldame küll hetkeks oma uudishimu ja saame oodatud emotsiooni, aga kahjuks jääb see negatiivne emotsionaalne laeng meie alateadvusesse veel kauaks ajaks. Kui tunneme ennast vahel ootamatult äreva või närvilisena, siis vaadakem natuke ajas tagasi – kuidas ja millega oleme oma päevi sisustanud, kas oleme oma mõtete ja tunnetega ärevust või närvilisust toitnud?
Positiivsete uudistega on vastupidi – häid tundeid tekitades annavad nad tiivad meie loomingulisusele, toetavad meie positiivseid hoiakuid ning aitavad hoida ka meie tervist. Miks siis osa inimesi ei soovi elada positiivsete emotsioonide lainel, vaid huvitub negatiivsetest uudistest? Põhjuseid võib olla mitu. Esiteks teadlikkus – inimesed ei teadvusta endale, milline on uudiste mõju nende enesetundele ja tervisele, nagu mõned ei teadvusta rämpstoidu kahjulikkust. Teine põhjus on, et inimestel polegi eriti võimalik negatiivseid uudiseid vältida. Kui mõni ajakirjandusväljaanne sellise võimaluse looks, siis võiks selle olla üsna suur menu.
Kahtlemata ei saa meedia piirduda positiivsete uudiste avaldamisega, sellisel juhul läheks ta vastuollu ühe oma eesmärgiga – pakkuda inimestele adekvaatset informatsiooni. Küsimus on aga uudiste edastamise doosis ja võtmes. Ühte negatiivset uudist saab esitada mitmel moel – kas neutraalselt ja faktidele põhinevalt, kas dramatiseeritult või leides endas jõudu ja nutikust käsitleda uudist ka positiivses valguses.
See viimane lähenemine võib olla ajakirjanikule kõige raskem, sest seeläbi võib ta minna vastuollu ülalesitatud dogmaga «vaid negatiivne uudis müüb». Miks mõned ajakirjanikud seda siiski suudavad? Tõenäoliselt seepärast, et nad on heas kontaktis iseendaga ning tunnetavad, et positiivse uudise kirjutamine võib neile anda väe, mida nad negatiivsete uudiste koostamisest kunagi ei saaks.
Eeldades, et inimeste teadlikkus emotsioonide mõjust enesetundele ja tervisele pidevalt kasvab, on ka põhjust arvata, et tulevikus hakkab meedia senisest märksa enam positiivsetele uudistele tähelepanu pöörama. Võib-olla õpetatakse kunagi ka ülikoolis tudengitest ajakirjanikele, et «vaid positiivne uudis müüb».