Läbikukkunud e-ühiskatsed riigigümnaasiumidesse ja seejärel 9. klassi eesti keele katseeksamid, aina rohkem murelikke küsimusi tekitav koolivõrgu korrastamise reform ja üleminek eestikeelsele haridusele. Ida-Virumaa eesti keeles õpetavad pedagoogid pidid kaks korda järjest mitu kuud ootama neile lubatud palgalisa, uussisserändajatele kohalikes omavalitsustes eesti keelt õpetavad pedagoogid ootavad ministeeriumilt raha siiamaani...
Probleeme haridusvaldkonnas on haridus- ja teadusministeeriumi tegevuse (või siis tegevusetuse) pärast kuhjunud üksjagu, aga kõige masendavam on see, et haridusminister Kristina Kallas neid ei tunnista, oma vastutust kuskil ei näe ja süüdistab kõiki enda ümber (kohalikud omavalitsused eesotsas Tallinna linnaga, Keskerakond, saamatud koolijuhid, Eksamite infosüsteemi eest vastutav meeskond jne).