FOOKUS ⟩ Ekspert: Vene hübriidrünnete eesmärk on kurnata Eesti ametkondi ja eelarvet

Soomes asuva NATO ja Euroopa Liidu ühise küberohtude oivakeskuse vanemanalüütik Henrik Praks. Foto: Madis Veltman

Viimastel nädalatel on seoses Tartu Ülenurme lennuvälja GPS-side segamisega taas päevakorda tõusnud küsimus, kui hästi Eestis ja mujal Läänes suudetakse tuvastada hübriidründeid ning kui tõhusad on Lääne vastused Venemaa kiusule. Kuigi sümmeetrilisi vastuseid hübriidrünnetele ei peeta Lääne demokraatias kohaseks, on viimasel kümnendil ka hübriidkiusule vasturünnakutega vastamise tabu murdumas, räägib Soomes tegutseva hübriidohtude oivakeskuse vanemanalüütik Henrik Praks.

Alates Krimmi hõivanud «rohelistest mehikestest» on hübriidsõjast tüdimuseni kirjutatud, aga siiani on selgusetu, mida «hübriidsõja» või «hübriidründe» termini all silmas peetakse. Kas hübriidkonflikti sõnavara on vahepeal selginenud-ühtlustunud, millist sõnavara Soome hübriidohtude keskuses kasutate?

Senimaani polegi ühtset definitsiooni. Meie keskus on võtnud ka seisukoha, et ei ürita definitsiooniga välja tulla, vaid loetleme tunnuseid, mis hübriidründeid iseloomustab.