Kaks Saksamaa meest on kokku köitnud korraliku Tallinna ajaloo. Miks just sakslased? Aga miks ka mitte? See on ju maarahvale tüüpiline, et Konstantin Pätsist kirjutavad soomlased ja Tallinnast sakslased. Mis tähtsus on rahvusel, kui asi on hästi aetud.
Raamatu autorid pole muidu vaid teadjamehed: Karsten Brüggemann Eesti ja üldajaloo professor Tallinnas (kahe esimese, keskaega ja vanauusaega käsitleva osa, autor) ja Ralph Tuchtenhagen Põhja-Euroopa ajaloo ja kultuuri professor Berliinis (uusaeg ja lähiajalugu). Teose sünniks tuli läbi töötada mahukas ajalooline materjal ning vajalik välja kurnata, mida on ka suurepäraselt tehtud.
Antud teos pole liiga tõsiteaduslik, kuid mitte ka turistile kohane, et saad lugeda linnalegende ja põnevaid keskaegseid juhtumisi. Ajalugu nagu ajalugu, mõeldud tavainimesele teadmiste hankimiseks. Küll aga on lisaks poliitikale, linnakorraldusele ja majandusele segitatud linnakodaniku elu ja olu piisava põhjalikkusega.
Ühesõnaga: raamat algusest praeguseni. Ehk Tallinna esmasest mainimisest nõukogude aja lõpuni (too ENSV pealinna staatuses olek moodustab ligi kolmandiku trükisest). Vahepeale jääb linna esiajalugu, ristisõjad, hansalinlus ja ning all-linlus ja ülalinlus, Rootsi aeg ja aeg Venemaa impeeriumi koostisosana.
Kui lugeda tarkade meeste arvustusi, siis on «Tallinna ajaloo» kohta öeldud: hea raamat küll, aga... Ette heidetakse ebaühtlust – see on välja jäetud, too on välja jäetud, seda pole õigesti käsitletud, toda samuti mitte.
Eks ta ole. Raamat on autori(te) nägu ja tegu. Kui mõni leiab, et asi on lahja, siis võib ta ju parema kirjutada.