Eile alustas riigikogu oma sügisistungjärku sama eelnõu teise lugemisega. Ilmselgelt on valitsusel vaja see vana veskikivi kaelast ära saada, seda enam, et koalitsioon sai ju pikkade suvekõneluste tulemusel oma peretoetuste paketi asjus kokkuleppele. See kokkulepe tundub siiamaani jõus olevat, vaatamata taktikalistele vaidlustele eelnõu mõningates punktides. Esialgu siiski ei tundu see olevat midagi, mis koalitsiooni ühtsust suudaks murendada.
Konstruktiivne töö on peamine, mida ka uut istungjärku alustanud riigikogult tahaks näha. Heaks endeks selles suhtes on elektri universaalteenuse eelnõu, mille arutelu algas juba riigikogu erakorralisel istungil augusti lõpus ja mis jõuab kolmapäeval teisele lugemisele ning peaks vastu võetama neljapäeval.
See on vägagi operatiivne, aga nagu märkis president Alar Karis sügisistungjärgu avakõnes, võiks riigikogu oma töös olla niipalju täpne, et vastu võetud seadustesse mitte sisse jätta tõlgendusruumi, mis võiks minna vastuollu põhiseadusega ja seetõttu aeglustada seaduse jõustumist. Sest presidendi üks peamisi tööriistu on nn pidurdamispädevus, mida ta seni veel kasutanud ei ole, kuid on selleks valmis, kui mõne üksikküsimuse lahendamisel pole arvesse võetud õiguskorda tervikuna.
Kaalukaid küsimusi, mida riigikogul lahendada tuleb, on kuhjaga, ja praegune kriisidest räsitud aeg tekitab lahendust vajavaid küsimusi arvatavasti juurde. Üks tähtsamaid nende hulgas on kindlasti uue riigieelarve vastuvõtmine.
Tõhus töö on peamine, mida tahaks riigikogult näha. Valijal on võimalus mõne kuu pärast valimiskasti juures oma hinnang anda. Loodetavasti aitab see riigikogu töövõimet kõrgel hoida.