Juhtkiri Batja raudne eesriie (6)

Postimees
Copy
Protestija meeleavaldusel, mis nõudis karmimaid sanktsioone Valgevene režiimile.
Protestija meeleavaldusel, mis nõudis karmimaid sanktsioone Valgevene režiimile. Foto: SERGEI SUPINSKY
  • Lukašenka lükkab oma käitumisega valgevenelased raudse eesriide taha
  • Kuid ka opositsiooni karmid nõudmised ei pruugi olla kõige õigemad
  • Hariduskoostöö jätkumine jätaks valgevene noortele akna välismaale

Vastuseks Euroopa Liidu sanktsioonidele teatas Valgevene, et lõpetab osalemise ELi idapartnerluse algatuses. Sellega surub Aljaksandr Lukašenka rahva üha enam oma repressiivse režiimi meelevalda. Kuid mõneti aitab sellele kaasa ka Valgevene opositsioon.

Tänane leht räägib Valgevene tudengiaktivistide koostatud mustast nimekirjast, kuhu kuuluvad ülikoolid, kellel on kehtiv koostööleping Valgevene ülikoolidega. Nimekirjas on ka kolm Eesti kõrgkooli, kelle suhted Valgevene kolleegidega paistavad kokkuleplusena.

Küsimus koostööst repressiivse võimuga ei ole uus. Eesti oli aastakümneid Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ja lääneriikidel tuli otsustada, millisel tasemel ja kuidas koostööd teha. Pole kahtlust, et põhimõttekindel mittetunnustamise poliitika andis tugeva moraalse aluse Eesti taasiseseisvumisele, samas on ka selge, et praktiline läbikäimine ja kultuurisuhted võimaldasid nii vajalikke kontakte vaba maailmaga.

Võib karta, et väliskoostöö katkemine tõukab Valgevene veelgi enam Venemaa mõjuvälja. Seetõttu on eriti oluline, et Eesti ja teised Valgevene lähikondsed ei pööraks Valgevenele selga, vaid seisaks vastu katsetele ehitada uut raudset eesriiet. Nii teatas ka ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell, et EL on avatud koostööle Valgevenega hoolimata sellest, et riik idapartnerlusest lahkus.

Koostöö jätkamine Valgevenega pole aga ühemõtteliselt hea. Kuna riik, riigi institutsioonid ja rahvas on mitmes aspektis üksteisega läbi põimunud, ei saa mööda küsimusest, kellega me õigupoolest koostööd teeme.

Ka valgevenelaste seas on arvamused kahetised. Mitmed aktivistid ja opositsioonijuht Svjatlana Tsihhanovskaja ootavad ELilt järsemat suhete katkestamist ja laiaulatuslikumaid sanktsioone, sest praegune järkjärguline lähenemine võimaldab Valgevenel piirangutega kohaneda ning näidata, justkui ELi meetmed riiki ei mõjutaks.

Valgevene opositsioon lähtub lootusest, et mida karmima surve alla satub Valgevene võimuladvik, seda kergem on mobiliseerida Valgevene rahvast selle vastu. See on riskantne taktika, mis võib anda tulemusi, aga viia ka hoopis Lukašenka haarde tugevnemiseni, eriti kui ta otsustab veelgi ulatuslikumalt toetuda Putini Venemaale.

ELi sanktsioonid on suunatud inimestele, mitte institutsioonidele. Ei ole põhjust karistada ülikoole, nende tudengeid ja õppejõude, kui sanktsioonid on suunatud paarile inimesele rektoraadis.

Käitumisviisi valikul on kõige olulisem lähtuda Valgevene rahva pikaajalistest huvidest. See tähendab, et põhimõttelistes küsimustes tuleb olla sirgeselgne. Kuid hariduskoostöö on koostöövormidest üks leebemaid ja avatuse säilitamiseks ka vajalikumaid. Õpirände lubamine võib jätta tudengitele alles hädavajaliku akna välismaale.

Arvestada tuleb, et ELi sanktsioonid on suunatud inimestele, mitte institutsioonidele. Sellest võiks lähtuda ka ülikoolidevaheline suhtlus. Ei ole põhjust karistada ülikoole, nende tudengeid ja õppejõude, kui sanktsioonid on suunatud paarile inimesele rekto­raadis.

Valgevene rahvas ei tohi jääda uue raudse eesriide taha, millega Lukašenka üritab praegu Valgevenet vabast maailmast isoleerida. Kuid ka sellel tasandil tuleb tunnetada piiri, et mitte lasta režiimil end propagandistlikel eesmärkidel ära kasutada.

Kommentaarid (6)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles