Juhtkiri ⟩ Iisraeli-Palestiina konfliktis on vaja kompromissi

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Iisraeli ja Palestiina konflikt on väga tuliseks muutnud
• Enne tüli lahendamist ei saa kogu piirkond rahu
• Eesti jaoks tekitab USA ja ELi erinev suhtumine dilemma

Taas intensiivsemaks muutunud Iisraeli-Palestiina konfliktis võitjaid ei ole, kuid konflikti laienemine võib käristada suuremaks ka lõhe USA ja Euroopa erinevates lähenemistes. See aga pole omakorda Eesti huvides.

Jeruusalemma pärast lahvatanud konflikt on laienenud nüüd vägivallani Iisraeli linnades ning tulelöökide vahetamiseni Iisraeli ja Gaza sektori vahel. Surma on saanud juba üle saja inimese.

Iisraeli-Palestiina konflikti võib viia aastatuhandete taha, kuid käimasoleva konflikti juured on ikkagi 1967. aastas, mil Iisrael vallutas kuuepäevase sõja käigus Ida-Jeruusalemma. Lisaks kütavad tüli juudi uusasunikud, kes on asunud elama Läänekaldale. Teiselt poolt aga vaatab vastu palestiinlaste terrorism, mille üks kehastajaid Hamas valitseb Gaza sektorit. Teatavasti keeldub Hamas jätkuvalt tunnistamast Iisraeli õigust eksisteerida ja on valinud oma eesmärkide saavutamiseks vägivaldse tee.

Lisaks Hamasi kompromissitutele seisukohtadele muudab olukorra keerulisemaks Iisraeli sisepoliitiline seis – alates märtsist on üritatud moodustada uut koalitsioonivalitsust, aga ebaõnnestunult. Säärases pinevas olukorras ei saa ükski poliitiline liider lubada endale järeleandmisi.

Analüütikud on juba jõudnud märkida, et palju ohtlikum kui Gaza sektorist tulevad raketid on Iisraeli linnades lokkav vägivald juudi ja palestiina äärmuslaste vahel. Iisrael on harjunud Palestiina territooriumilt tuleva vägivallaga, kuid riigi seest kerkiv vägivallalaine võib osutuda Iisraelile liiga suureks koormaks.

Kui eelmisel aastal paistis, et Iisrael suudab Lähis-Idas tulla välja pea täielikust diplomaatilisest isolatsioonist, sõlmides Donald Trumpi administratsiooni toel diplomaatilised suhted mitme araabia riigiga, siis praegune konflikt võib Iisraeli positsiooni kahjustada. Mitme araabia riigi kartus Iraani ees pani normaliseerima suhteid Iis- raeliga ja paistis, et Palestiina küsimus on justkui unustatud.

Konflikti laienedes võivad käärid USA ja Euroopa vahel veelgi rohkem tunda anda. Kasvab ka Eesti diplomaatiline dilemma USA ja Euroopa Liidu vahel.

Nüüdseks on selge, et enne Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamist ei saa ette kujutada ka suuremat rahu piirkonnas. Paraku pole olnud konstruktiivne ka rahvusvahelise üldsuse lähenemine. USA on blokeerinud ÜRO Julgeolekunõukogu üleskutsed konflikti deeskaleerimiseks, lootuses leida ise diplomaatiline lahendus.

Eesti peab julgeolekunõukogu liikmena toetama konflikti lõpetamist. Sest kui julgeolekunõukogus kompromissile ei jõuta, võib küsimus jõuda ÜRO Peaassambleeni, kus toimub hääletus ja kus Eesti kui Euroopa Liidu liige võib end leida vastakuti USAga, kes on alati toetanud Iisraeli. Euroopa Liit pole nii tugev Iisraeli toetaja kui USA ja on rõhutanud alati ka palestiinlaste õigusi. Ent konflikti laienedes võivad käärid USA ja Euroopa vahel veelgi rohkem tunda anda. Kasvab ka Eesti diplomaatiline dilemma USA ja Euroopa Liidu vahel. Tasub meenutada, et Süüria sõda tõi Euroopasse põgenikelaine. Kompromiss konfliktis on seega Eesti ja Euroopa huvides.