REGIONAALARENG Olle Järv, Siiri Silm: käigud Soome ja Eesti vahel – tuhandete püsieluviis

Copy
Täisjõus Kalevipoeg läks Soome ujudes. Teel Soome leidis ta lainetest tamme, millest sai Viru ja Soome randa ühendav sild. Koroonaajal seisavad uhked laevad kai ääres: riikide suhted on rikutud ja Kalevipoegade üle lahe kulgemine vaevalisem kui jalad kaotanud Kalevipojal ratastoolis. Uut silda esialgu ei paista.
Täisjõus Kalevipoeg läks Soome ujudes. Teel Soome leidis ta lainetest tamme, millest sai Viru ja Soome randa ühendav sild. Koroonaajal seisavad uhked laevad kai ääres: riikide suhted on rikutud ja Kalevipoegade üle lahe kulgemine vaevalisem kui jalad kaotanud Kalevipojal ratastoolis. Uut silda esialgu ei paista. Foto: Artur Kuus

Üle Soome lahe pendeldavad eestlased on oluline osa Eesti ühiskonnast ning nendega arvestamiseks ja kaasamiseks on riigil vaja kasutada paremaid andmeid, leiavad Helsingi ülikooli inimgeograafia teadur Olle Järv ja Tartu ülikooli inimgeograafia kaasprofessor Siiri Silm.

Koroonakriis ja riigipiiride sulgemine nii Eestis kui ka Euroopas tõi vajaduse paremini arvestada hargmaiste inimestega, kes elavad mitmes riigis. Piiriüleste liikumispiirangute puhul on tehtud erandeid Soome ja Lätti liikuvatele inimestele, kes töötavad naaberriigis või osalevad olulistel peresündmustel. Lisaks Soomes tööl käivatele Kalevipoegadele on hargmaise eluviisi põhjusi teisigi. Ainuüksi Soome vahet käib suurusjärgus 80 000 hargmaist eestlast, kellele lisanduvad teiste riikidega seotud.

Kõige suurema osa ­hargmaistest inimestest moodustavad teise ­riiki kolinud, kes hoiavad sidemeid endise kodumaaga. Nad suhtlevad aktiivselt sugulaste, sõprade ja tuttavatega ning hoiavad end kursis kultuuri, spordi, poliitika ja majandusega. Infotehnoloogilised vahendid võimaldavad olenemata asukohast järjest vahetumat ja tihedamat suhtlust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles