:format(webp)/nginx/o/2020/08/19/13283338t1hc574.jpg)
Arvamusaasta oli Postimehe veergudel mitmekülgne ja põhimõtteline. Läbi sai vaieldud kõik olulisemad ühiskonna ees seisvad otsustuskohad alates koroonapiirangutest kuni pensionireformi juriidiliste nüanssideni.
Aasta loetuimas arvamusartiklis arutleb Vahur Kersna, kas võtta president Kaljulaidilt vastu orden. Tema hinnangul on palju neid, kes vääriks seda rohkem, kuid et «lahingus õitsva Eesti eest loobin mina granaate Kaljulaidi poolelt kaevikutest», tuleb see «paganama medal» vastu võtta, sest «rohkem kui eales varem sisaldub presidendi tänavusel vastuvõtul osalemises või mitteosalemises sõnum, selles väljendub selge statement.»
Henrik Evertssoni dokfilm „Estonia – leid mis muudab kõike» vallandas elava arutelu Estonia huku põhjuste üle. Margus Kurmi arvamuslugu näitab dokumentide põhjal, et selles kohas, kus Evertson leidis augu laevakeres, katkestati esimese uurimise ajal video salvestamine pooleks tunniks ning seal nähtust ei teavitatud Andi Meistri juhitud uurimiskomisjoni.
/nginx/o/2020/04/16/13058540t1hbac0.jpg)
Arutelu koroonameetmete, nende ulatuse ja tõhususe üle on olnud arvamuskülgede läbiv teema veebruarist alates. Selle teema loetuimas artiklis analüüsib Meelis Kubits valitsuse käitumist kevadise koroonakriisi ajal, kui elu pandi seisma, ja seisma pandi ka kõrgemate riigiteenistujate palgatõusu peatamise seaduseelnõu. Kuhu jäi solidaarsus erasektoriga, küsib autor.
Riigikogu võttis 29. jaanuaril vastu pensionireformi seaduse. Jürgen Ligi väidab oma poleemilises artiklis suure osa Martin Helme poolt II samba vastu esitatud argumente valeks, mistõttu «valitsus minister Helme isikus meelitas pensionisamba raha parlamendilt välja nagu kelm».
Jaanipäeva paiku Avaldas Eesti Ekspress artikli, milles kümmekond naiskolleegi süüdistasid Aivar Mäed seksuaalses ahistamises. Vanemuise teatri töötajad Anu Tonts, Keiu Kaljujärv ja Hannes Kaljujärv võtavad sõna Mäe kaitseks, juhtides tähelepanu meedia kalduvusele inimene ilma kohtuta süüdi mõista.
/nginx/o/2020/11/08/13464405t1he3f9.jpg)
EKRE juhtfiguuride sõnakasutus tekitas sel aastal avalikkuses pahameelt praktiliselt iga kuu, mis sundis peaministrit korduvalt vabandama. Kui Helmed olid kahtluse alla seadnud USA valimiste aususe, küsib akadeemik ja endine riigikogu esimees Ene Ergma koalitsioonipoliitikuilt, miks nad kannatavad selliseid inimesi valitsuses.
Hetkel kui meeleavaldused Valgevenes olid võtnud üldrahvaliku ulatuse ja poliitiline määramatus suur, lahkab Eerik-Niiles Kross Venemaa ulatusliku sekkumise üksikasju Valgevene opositsiooni vastu.
Suvel vallandunud BLM (Mustanahaliste elud on väärtuslikud) protestidega kaasnes ulatuslik nõiajaht väidetavate rassistide vastu, milles inimesi püüti sotsiaalmeedia kampaaniate kaudu häbimärgistada (tühistada). Lauri Vahtre hoiatab oma arvamusloos selle tendentsi ohtlikkuse eest.
/nginx/o/2020/05/18/13106212t1h01c5.jpg)
Vanemuise näitleja Merle Jääger võtab rassismi- ja ahistamishüsteeria kokku muhedalt iroonilise kommentaariga, mis lõpeb sooviga: «Head solvumisest täidet suve kõigile!»
Jaak Jõerüüt küsib rahandusminister Martin Helmelt, kelleks ta arvab end olevat, et julgeb nõuda diplomaatide suude sulgemist, samas kui EKRE poliitikud paiskavad ise mõtlematult välja «allpool igasugust intelligentset poliitikat lendavat teksti», mis kahjustab Eesti mainet rahvusvaheliselt.
/nginx/o/2020/10/20/13424802t1h91fb.jpg)
Päeval kui Riigikohus pidas avalikku istungit II pensionisamba reformi põhiseadusele vastavuse üle, avaldas samba üks kirglikumaid oponente majandusanalüütik Kristjan Järvan hästi argumenteeritud teesi, et hoopis II pensionisammas ise riivab inimeste põhiõigusi.
EKRE poliitikute algatatud tühidiskussioon kaitsekulude võimaliku kärpimise teemal leidis laialdast vastukaja, mille käigus julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross juhib tähelepanu, et Helmede vihjeid nagu ei saaks «roheliste mehikeste» stsenaariumi puhul kaitsejõudusid kasutada, on ise juba roheliste mehikeste tasemel provokatsioon.
«See rahvahääletus ja selle ümber käiv vaenamine ongi inimeste väärikuse alandamine ja ründamine!» kirjutab huvikaitseekspert Aili Kala ja esitab valitsusele seitsmest punktist koosneva süüdistuse vihaõhutamises LGBT+ inimeste vastu. Selle tulemusel on viimasel ajal märgatavalt suurenenud «ühingu vara rikkumine, üritustele tungimine, peksmis- ja tapmisähvardused».
Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane Robert Bunder toob esile, et ka abielureferendumi pooldajaid on hakatud ründama ränkade süüdistustega – neid stigmatiseeritakse Putini käsilastena, vähemuste õiguste ahistajatena ja teiste inimeste eraellu sekkujatena. Samas ei tohiks demokraatias normiks olla teise arvamuse esindajate demoniseerimine.
/nginx/o/2020/10/22/13429934t1h29de.jpg)
Reformierakondlane Jürgen Ligi kritiseerib valitsust Louis Freeh'ga sõlmitud õigusabi lepingu tõttu, heites ette, et Freeh’l on huvide konflikt ja leping on segaselt koostatud. Jüri Ratase kohus oleks Martin Helme ametist vabastada, sest on küll saanud «tema valetamistest, opositsiooni ähvardamisest ja laimamisest, võõrastes valdkondades ja ilma ekspertidele tuginemiseta seiklemisest, asjatundmatust asjaajamisest.»
Jürgen Ligi artikliga samal päeval avaldas artikli ka teine reformierakondlane Jaanus Rahumägi, kes väitis, et «Eestis algatatud Freeh' vastane avalik ja tendentslikel ajaleheartiklitel ning poliitiliselt motiveeritud ning valikuliselt tsiteeritud dokumentidel põhinev laimukampaania võib Eestile pikemas perspektiivis kahjulikuks osutuda.» Eks Freeh’ afäär oligi mõeldud rahandusminister Martin Helme tagandamiseks. Kui see ei õnnestunud, teema vaibus
/nginx/o/2020/08/24/13296402t1h500a.jpg)
Nõukogude ajal eesti metsade majandamisega tegelenud paarkümmend kogenud metsaeksperti väljendasid oma ühispöördumisega sügavat muret laastava lageraie vastu: «loodusseadused ei sõltu inimeste soovidest ning seda ei väära ükski Exceli tabel. Seetõttu on täiesti põhjendamatu viimastel aastatel raiemahtude järsk ning kohati kuni kolmekordne suurendamine.»
SAPTK juhataja Varro Vooglaid kritiseerib teravalt vihakõne kriminaliseerimise seaduseelnõu, mis õnneks siiski Riigikogu menetlusest välja hääletati. Teema ei ole samas kaugeltki lõppenud, sest Euroopa Liit ähvardab Eestit trahvimenetlusega. Vooglaid jääb kindlaks: «ühiskonna alusväärtuste küsimuses ei pea me lähtuma mitte Euroopa Liidu keskvõimu ideoloogilistest nõudmistest, vaid sellest, mis on reaalselt õige ja hea ning võimaldab meil elada vabaduse ja õigluse ideaalist lähtuvas ühiskonnas.»
:format(webp)/nginx/o/2020/09/16/13350111t1hbefa.jpg)
Lauri Vahtre analüüsib ühiskondlikke arenguid viimase kolmekümne aasta jooksul ja leiab, et liberaalid on selle aja jooksul nihkunud tugevalt autokraatses suunas, hakates nõudma vabaduste lämmatamist: «Mõttevool, mis kunagi nõudis taga rahvaste vabadust ja rassismi kadu, on muutunud rahvustunnete vaenajaks ja padurassistlikuks.» Kui Vahtrel on õigus, siis on Varro Vooglaiu hoiatus vihakõne kriminaliseerimisega tekkivast ideoloogilisest diktatuurist igati asjakohane.
Isamaa liige Mihhail Lotman analüüsib poliitilisi nihkeid parempoolsuse ja vasakpoolsuse skaalal, heites Reformierakonnale ette liigset nihkumist vasakule. Poliitilised nihked on tõesti toimumas, mida ilmestab ka Parempoolsete liikumise tekkimine Isamaa erakonna sees, ning erimeelsused abielureferendumi teemal.
***
Algav aasta seab meid taas mitme otsustuskoha ette: kas korraldada referendum või mitte, keda või kuidas valida presidendiks, kus ja kuipalju raiuda metsa, kuipalju peaks ülikoolides olema võõrkeelseid õppekavu. Kindlasti toob elu ka uusi praegu aimamatuid teemasid.
Postimehe arvamusküljed on avatud mõtteavaldusteks niihästi poliitilise spektri keskelt kui ka selle servadest. Seisame hea selle eest, et vaidlusruumis oleks ikka ruumi ka maailmavaate piire ületavaks aruteluks. Avalik mõttevahetus ei pea jäämagi kaevikust granaatide loopimiseks.
/nginx/o/2023/08/23/15542391t1hc7b9.jpg)