Martin Laine: maailmasõda enese vastu

Martin Laine. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Alanud on uus maailmasõda. Genotsiid, mille ohvriks need, kes veel sündimata. Näib, et selle võitluse kaotame, sest vaenlane on tugevam, halastamatum ja üleolevam kui üheski konfliktis varem – meie ise.

Mõistan, et kliimamuutused pole seksikas teema. Haigutan isegi, kui jutt läheb niitude liigirikkusele. Kuid midagi pole parata. See peab olema jutupunkt number üks.

Paraku debateerivad praegu peale teadlaste eelkõige fanaatikud. Äärmused, kes ei hakkagi kunagi ühisosa leidma.

USA ajaloo noorim naine kongressis, 29-aastane demokraat Alexandria Ocasio-Cortez ja tema parteikaaslane Ed Markey käisid hiljuti koduriigis välja kliimamõjusid leevendava paketi Green New Deal. Naiivne ja suisa utoopiline plaan sai hävitavat kriitikat vabariiklaste parteist, kuid idee materdasid maha isegi demokraadid. Senatis hääletati Green New Deal maha uskumatus üksmeeles, suisa ühehäälselt.

USA poliitikaanalüütik Max Boot hoiatas seejärel, et sellised demokraatide seas pead tõstvad vasakäärmuslased kingivad Donald Trumpile (kliimamuutuste eitaja) ilmselt teise ametiaja.

Lihtsamalt öeldes: kliima on nii ebapopulaarne jututeema, et sellega tegeledes on poliitik eos kaotaja.

Tegelikult on kogu läänemaailm paisatud Ühendriikidega sarnasesse kemplusesse kahe selgelt välja joonistuva poole vahel, kus iga sammu tuleb kaaluda eelkõige poliittehnoloogiliselt. Kohutavalt ebasobiv ajastu sõjapidamiseks.

ÜRO kliimaraporti järgi tuleks esimesed muudatused ette võtta 12 aasta jooksul. Muidu on kriitilised arengud pöördumatud.

Loomulikult võib ju hõigata, et muutused algavad iseendast. Kahtlustan aga, et hoolikalt taaskasutatavast topsist läbi pillirookõrre veganikokteili limpsavad hipsterid ei päästa maailma. Muutused tuleb inimestele jõuga peale sundida. Meie kõigi heaolu peab kannatama, sest enda vastu sõdides peabki jääma kaotajaks.

Märgid näitavad, et seda lihtsalt ei juhtu. Vähemalt mitte nii pea, kui peaks. Oma eluajal näen oma silmaga ja kogen globaalseid looduskatastroofe. Pean sellega leppima.

Meie kõigi heaolu peab kannatama, sest enda vastu sõdides peabki jääma kaotajaks.

Muide, Eestit ähvardab järgmisel aastal 100 miljoni eurone trahv, sest me pole suunanud ringlusesse nõutud koguses jäätmeid. Keskkonnaministeerium lohutab, et meiega koos pole sellega hakkama saanud 14 liikmesriiki Euroopa Liidus, mistõttu lükatakse trahv vast edasi. Tõesti lohutav, et selles küsimuses leiame ühisosa vaid hoolimatuses.