Ivar Raig

FOTO: Postimees.ee

Enamik ELi umbes 25 000 õigusaktist puudutab otseselt või kaudselt ka Eestit. Sellepärast pole ükskõik, kes Eestit neis institutsioonides esindavad, kirjutab majandusdoktor Ivar Raig.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Enamik ELi umbes 25 000 õigusaktist puudutab otseselt või kaudselt ka Eestit. Sellepärast pole ükskõik, kes Eestit neis institutsioonides esindavad. ELi õigusakte ei võta lõplikul kujul vastu mitte EP, vaid Euroopa Liidu Nõukogu (ehk Ministrite Nõukogu, kuhu kuuluvad vastava ala ministrid igast liikmesriigist eri arvu häältega, sedagi Komisjoni liikme juuresolekul).

Mõningaid otsuseid ei saa teha ilma EP heakskiiduta. Sellegipoolest on parlamendi roll ELi juhtimisel rahvusriikides toimivaga võrreldes suhteliselt väike. Seni pole ühtegi seadust, mille puhul oleks EP-l lõplik otsustusõigus.