Autod. 

FOTO: Tomi Saluveer/Lõuna-Eesti Postimees

On vana hea nali, et müügiplatsidel on ainult sellised autod, millega sõitis puhtust armastav vanaproua, ja ainult pühapäeviti kirikusse, kusjuures kirik oli ta kodule ikka väga-väga lähedal ja ülejäänud aja seisis auto kuivas köetud garaažis. Selle jutuga on üks tibatilluke statistiline probleem. Selliseid vanadaame on tegelikus maailmas tuhandeid kordi vähem kui müügiplatsidel autosid.

Kasutatud autode müümine ja ostmine on tihtipeale õpikunäide, millega seletatakse äritegemist üldisemalt, tehinguriske ja nende hindamist, usalduse mõju tehingukuludele, tüüpilisi petuskeeme ning ülepea kõikvõimalikke äriga seotud vigureid.

Järgmise pruugitud auto ostmine võtabki igaühel, kes pole selle ala proff, südame alt nõksu külmaks. See tunne ärgitab ettevaatusele, paneb mõtlema riskide peale ja rohkem uurima. Muuhulgas sellepärast, et igal turul tegutseb nii ausaid kauplejaid kui ka sulisid. Auto on inimese jaoks tavaliselt kallis asi, selle sisse peensusteni ei näe ja ega asjatundmatu oskagi kõike vaadata. Muidugi tasub nõu küsida.

Uute autode müüjate organisatsioonid räägivad petistest ja turusolkijatest perioodiliselt ning loomulikult on neil ka tagamõte öelda, et ostke ikka parem uus auto. Küllap ostaksimegi kõik meeleldi uusi, ent... raha pole. Sestap tasub meelde jätta üleskutse ettevaatusele.

Mida saab riik teha, et kasutatud autode turul oleks usaldust rohkem? Autoregister ja ülevaatuspunktid on meil olemas. Aastate jooksul on vahele jäänud korruptantide võrgustikud ning pettust ülevaatustega on püütud mitmel moel välja juurida. Muidugi on ausus neis asutustes üks aluskivi selleks, et ohtlik vanaraud ei jõuaks liiklusesse ja/või ei raiskaks pahaaimamatud ostjad vaevaga teenitud raha romude peale. Muidugi on võimalik, et ka ülevaatuste kord vajab täiendamist. Automüüjate liit pakub näiteks välja, et riik kulutagu autode esmaregistreerimisel rohkem raha, et uurida põhjalikumalt nende vanust ja päritolu.

Korduvalt on poliitikas veeretatud ideid mitmesuguste automaksude kehtestamisest. Postimees on oma juhtkirjades olnud täiendavate automaksude suhtes järjekindlalt kriitiline ning seda mitmel põhjusel.

Riigil ei ole mõistlik pärssida autopargi uuendamist, vaid arukas on näha kogukasu tehnoloogia uuenemisest.

Esiteks on meil ühiskonnana mõistlik saada kasu tehnoloogilistest uuendustest, mida autotootjad teevad. Üks olulisemaid tegureid, miks on vähenenud õnnetussurmad liikluses, seisnebki selles, et autod on läinud järjest turvalisemaks. Kusjuures sellest tehnoloogilisest arengust saavad kasu mitte ainult autos istujad, vaid ka kõik teised liiklejad.

Teine põhjus on edenevates keskkonnanõuetes ja vastavates tehnoloogilistes arendustes. Riigil ei ole mõistlik pärssida autopargi uuendamist, vaid arukas on näha kogukasu tehnoloogia uuenemisest.

Kolmas põhjus, mida oleme järjekindlalt esile toonud, vaatab meile vastu Eesti kaardilt. Eesti on suhteliselt hõredalt, aga üpris ühtlaselt asustatud maa. Meie inimestele on auto eelkõige eluks maal hädatarvilik.

Kindlasti ei ole õige lüüa kõiki kasutatud autode müüjaid ühe vitsaga. Kokkuvõttes ei saaks ükski ärivaldkond sujuvalt toimida, kui enamik müüjaid aina petaks kõiki ostjaid. Moraal on ju õigupoolest lihtne: kui hakkate tegema enda jaoks olulist tehingut, siis võtke mõtlemiseks aega, uurige müüja tausta ja küsige asjatundlikumatelt sõpradelt nõu.