Dmitri Medvedevit on vähemalt ühes asjas raske süüdistada: ilusates sõnades. Tema avaldused Vene majanduse ja ühiskonna valukohtadest – korruptsioonist, sõltuvusest maavarade ekspordist, üleüldisest mahajäämusest – on suuresti naelapea pihta tabanud. Kolme ja poole aastaga pole aga palju muutunud, kurdavad kriitikud. Kuid mis ta teha saakski – on ta ju üksnes Venemaa president.
Hendrik Vosman: need sõnad
Üleeile kõlas Medvedevi suust taas kauneid lubadusi. Tema juhitavasse valitsusse tulevad täiesti uute ideedega täiesti uued näod, kes ehitavad üles täiesti uue Venemaa. Medvedevi sõnul tuleb hävitada Venemaa tsentraliseeritud võimukorraldus, mille järgi – nagu rääkis saates üks terasetehase tööline – peab selleks, et trammid õhtuti kauem liiguks, president isiklikult sekkuma.
Mõned tunnid varem oli just sellesama süsteemi elujõulisust demonstreerinud Vladimir Putin, kes käskis Venemaa Raudteede juhil Vladimir Jakuninil isiklikult sõita Siberisse ja ajada korda probleem rongivagunitega, mida kivisöe transpordiks praegu nappivat. «Loodan, et järgmisel korral ei jää te ootama käsku, vaid olete ise ülesande kõrgusel ja teete vajalikke otsuseid,» ütles Putin.
Loota, et Medvedev oma järgmises rollis osutub kellekski enamaks kui tühja sõna autor, tundub tema senist esitust vaadates naiivne. Oma ülesande kõrgusel teeb vajalikke otsuseid ka tulevikus Putin.