Kas seoses kasvavate sõjaliste pingetega ei oleks Eestis aeg mõelda tsiviilkaitse peale, küsib endine päästeametnik Raik Saart.
Lugeja kiri: kas vajame tsiviilkaitset? (1)
2. aprill 2018, 15:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aeg-ajalt jõuavad ajakirjandusse artiklid hädaolukordadeks valmisoleku teemadel. Neis kirjatükkides kasutatakse sageli mõisteid nagu tsiviilkaitse, kodanikukaitse, elanikkonnakaitse, sisse lipsavad ka hädaolukorrad ja eriolukorrad.
Nendel mõistetel on erinev sisu. Tsiviilkaitse on riigikaitse üks osa. Sõja või ulatusliku kriisi puhkemisel rakenduvad selle tõrjumiseks erinevad kaitsemeetmed. Operatiivsed kaitsejõud peavad kohe oma ülesandeid täitma, reservjõudude lahingukorda seadmine nõuab aega, ja siis tulevad mobilisatsiooniga moodustatud üksused. Tagalas asub ühiskonda kaitsma tsiviilkaitse oma formeeringute, varude ja reservidega.
Tsiviilkaitse peab tagama ühiskonna elu jätkusuutlikkuse. Transport peab toimima, meditsiiniteenistus peab olema võimeline abistama suurt hulka vigastatuid, haavatuid, haigeid, peab olema võimekus likvideerida saastumisi, korraldustoimkonnad peavad läbi viima evakuatsiooni, tuleb tagada toiduainete ja joogivee jagamist, varjendite ja varjete haldamist, korda tagada ja olla valmis paljudeks muudeks tegevusteks. Arvata, et selle kõigega saavad hakkama kiirabi, päästjad, politsei ja piirivalve, on alusetu. Neis ametites kasvab kriisiolukorras töömaht kordades.
Kodanikukaitse võeti kasutusele hiljem, siis kui sõjaoht «külma sõja» lõppemisega vähenes. Tsiviilkaitse tehti «odavamaks», jättes sellest kõrvale riigikaitselise komponendi, ja sellest sai kodanikukaitse, mis peab toime tulema kõikide rahuaegsete õnnetuste ja katastroofidega.
Tsiviilkaitset taasiseseisvunud Eestis pole loodudki ning siiani puudub tsiviilkaitse kontseptsioon. Me ei tunnetanud sõjaohtu. Kuna olukord meie riigi ümber muutub aina ohtlikumaks, sõjalised pinged kasvavad, ehk on meilgi aeg mõelda tsiviilkaitse peale.