EKI direktor Tõnu Tender.

FOTO: Eero Vabamägi

Haridus- ja teadusministeeriumi koostatud uut eesti keele arengukava on juba jõutud kritiseerida, ent vaatamata erimeelsustele on vaja leida üles ühisosa, et tähtsad algatused soiku ei jääks, kirjutab Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender.

Tellijale
  • Arengukava eelnõu parandamiseks on esitatud kohati vastukäivaid soovitusi. Leidub neid, kelle arvates on arengukava eelnõu sõnastuselt liiga üldine, eba­määraste eesmärkidega, liiga kitsas ning selles puudub ambitsioonikus. Samas riigi esindajate soovituste kohaselt tuleks arengukava fookust kitsendada, sest selle fookus olevat hajus, ning vältida teiste arengukavade dubleerimist ja vastuolusid.
  • Arengukava eelnõust tõstaksin esile näiteks korpuste ja taristu tähtsustamise: eesti keelele peab andma võimaluse ajaga kaasa käia. Keeletehnoloogia on nüüdiskeelte kestmise üks peamisi eeldusi, peame arendama eestikeelset oskussõnavara ja moodsaid sõnastikukeskkondi.
  • Arukas on asjaolu, et eesti keele arendamist ja võõrkeelte õpet planeeritakse ühes dokumendis. Keeled eksisteerivad ühiskonnas koos ning nende omavahelisi suhteid – õppimist, oskamist, kasutamist – tuleks koos vaadelda. Senised uuringud näitavad, et mitme keele oskusega inimesed suhtuvad ka väiksematesse keeltesse, sh eesti keelde paremini.