/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
/nginx/o/2016/01/08/4860653t1hf2ee.jpg)
Kölnis uusaastaööl toimunud massiline ahistamine, röövimised ja mitu vägistamist ning ulatuselt väiksemad, ent sisult sarnased sündmused Rootsis ja Soomes seavad küsimärgi alla eelkõige tahtmatuse tunnistada riske ning seda, et uusimmigrantide kohanemiseks ei piisa hea tahte deklareerimisest, vaid tuleb teha ka midagi tõhusat.
Esiteks tuleb meeles hoida, et süü on isiklik. Praeguseks Kölnis kinni peetud 31 kahtlusalusest on asüülitaotlejaid 18 – kuritegudes ei osalenud ainult araablased või värsked tulijad. Ka siis, kui tuvastatud kahtlusaluste ringi laienemisel need proportsioonid muutuvad, ei ole kindlasti õige konkreetsete inimeste kuritegelikku käitumist omistada kõigile pagulastele. Ei tohiks olla liiga üllatav, et ühes korralike inimestega on Euroopasse jõudnud lihtlabaseid pätte. Nagu ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel, tuleb kuriteod välja selgitada ja näidata, kust kulgevad piirid.
Üks pool toimunust juhib tähelepanu politseilistele probleemidele. Kölnis ei oldud säärasteks sündmusteks valmis. Helsingis näiteks oli politsei oluliselt paremini valmistunud ning ennetavalt vahistati mehed, kes politsei info järgi kavandasid ahistamist, röövimist ja varastamist. Kõiki intsidente see siiski ära ei hoidnud.
Politseil on ilmselt õppida seda, mismoodi kuritegelike rünnakute ärahoidmiseks valmistuda, kuidas ennetada kuritegelike jõukude tekkimist jne. Pole üllatav, et ülerahvastatud pagulaskeskustes, kus kõikvõimaliku taustaga noored mehed pead-jalad koos elavad ning sisukas tegevus puudub, tekib kuritegelikke plaane.
Teine õppetund puudutab võõrast kultuurist tulnutele elementaarsete asjade selgitamist ja nende kohanemist laiemalt. Sinisilmne usk, et kõik kulgeb kuidagi iseenesest normaalses suunas, on saanud järjekordse löögi. Need noored mehed on tulnud keskkonnast, kus on teistsugune arusaam avalikust ruumist, karistustest, naistest ja meestest, ka riietusest, ning lisaks muule puudub ka alkoholi tarvitamise kultuur. Õigupoolest on küsimus ju selles, kuidas selgitada neile kultuurilisi erinevusi nii, et sõnum tõepoolest kohale jõuaks.
Kui piiride selgitamine käib ainult või ülekaalukalt politsei jõuga, siis pole mõtet pidulikult integratsioonist rääkida. Nii õnnestub küll kuritegusid tõkestada ja piire seada, ent mitte inimesi ühiskonda integreerida.
Need sündmused osutavad, et kohanemine puudutab palju laiemat valikut teemasid kui keele õppimine. Kas näiteks on tõhusaid õpetusviise selleks, et selgitada täiskasvanud meestele, kuidas läänelikus maailmas vastassooga suhete sobitamine käib?
Eestis oleme eelmisel aastal vaielnud vihaselt, aga väga üldsõnaliselt rassismi jmt üle. Tunduvalt asjalikum vastus oleks mitte kärpida nende spetsialistide teadusraha, kes tegelevad võõraste kultuuride või ka käitumisteaduste uurimisega, ning sihipäraselt tellida uuringuid, mis aitaks tulevikus olla valmis kohanemisprobleemide lahendamiseks.