MARTIN EHALA ⟩ Eestikeelse õppega käib kaasas topeltmoraal

Toila gümnaasium. Foto: Matti Kämärä

Eestikeelsele õppele ülemineku tagajärjel on tekkinud Eestis koole, kus on muu emakeelega laste osakaal liiga suur või eesti lapsed lausa vähemuses. Probleemi saaks hariduspoliitiliselt leevendada, kuid soovi selleks ei ole, kirjutab Fookuse toimetaja Martin Ehala.

Mure puudutab põhiliselt Lasnamäed, Maardut ja Ida-Virumaa linnasid, kus on eesti õpilasi liiga vähe, et hoida muu emakeelega õpilaste osakaal hallatavates piirides, st alla 30 protsendi õpilaskonnast. Kuid isegi sellistes koolides, kus muukeelseid õpilasi on 20–30 protsenti, toob see kaasa õpitulemuste langemise, kui ei ole abiõpetajaid ja keeleõppe tasandusklasse.

Soomes on kõrge sisserännanute osakaaluga koolides sellised meetmed kasutusel ja täpselt sama on vaja ka Eestis. Põhimõtteliselt peaks see olema koolipidaja mure, aga koolipidaja võib seda ka ignoreerida, põhjendades näiteks raha puudusega. Sellist olukorda ei tohi tekkida.